Metastabiilsus-pikaaeline tase(kahvatu kiirgus)kvantsiirde jooksul-võngub elektron aatomis erinevate leiulainete vahel.ergastatud kvantseisund püsib -10astmes-9....10astmel- 8sek.,metastab -10astmel-3s luminestsents-*külm helendus *tahkiste,vedelike,või gaaside mittesoojuslik helendus ultravalguse,elektronkimbu,keemilise reaktsiooni vms toimel*luminofoorid- luminestsentsvalgust kiirgavad ained(nt:org.värvained,väixeid lisandihulki sisaldavad anorg.ained) *kristallfosfoorid-väikesed lisandihulki sisald.ained (ZnS,Cu) *luminests.footonid tekivad siiretel lisandiaatomis või ioonis *kristallfosfoorid katavad luminests.lampide,teleri,arvutikuvari ekraanide sisepinda
Välgu kasutamine (3) Isetehtud hajutid Makrovälk Kolmandiku reegel Sümmeetria Pilgu püüdmine Raamimine Madal võttepunkt Kõrge võttepunkt Samal tasemel Tausta valik Kaadri täitmine Jäsemete äralõikamine Liikumine Pildi head ja vead Küsimusi? Pildistamisülesanded • Kolmandiku reegel (tee üks pilt ilma ja teine õige) • Bokeh – Monet tehnika (väike ava, väike säriaeg, värista kaamerat) – Zoom blur (f22; ¼sek, 1/8sek, ½sek; keera zoomi ) – Motion spinning (f22, aeglanem keeruta ennast) • Raamimine • Pilt sõbrast – üldplaan, keskplaan, lähiplaan • Pilt arhidektuurist - üldplaan, keskplaan, lähiplaan • Pilt loodusest - üldplaan, keskplaan, lähiplaan • Liikumise tabamine (kõik terav – maasik, objekt) • Liikumise tabamine (ainult objekt terav) • Efektiga pildistamine • Öine pildistamine (kuu pildistamine, light painting) • Võta kaasa min
vererõhule. NB! Vererõhk sõltub veresoonte laiusest ja pikkusest. Rõhkude erinevus tema arteriaalses alguses (Pa) ja venoosses lõpposas (Pv) Q = Pa – Pv : R See suhe määrab: - Üldist verevoolu VERE LIIKUMIST ISELOOMUSTAVAD - Verevoolu mahtkiirus (ml/min või ml/sek) - Vere joonkiirus (cm/sek) - Vere kesmine joonkiirus: Kui pikk on see aeg kui vereosake teeb täisringi veresoonkonnas - Rahulolekus 21sek- 23sek - Kehalisel tööl 15sek – 8sek VERERÕHK – rõhk, mille all veri voolab veresoonkonnas - Erinevates veresoonkonna osades erinev Jaguneb: Süstoolne e ülemine- (110 – 120mm Hg-elavhõbedasammast) Diastoolne e alumine Normväärtused: Normotooniline süstoolne vererõhk 100 – 139Hg Hüpotooniline alla 100 mmHg Hüpertooniline ple 139 mmHg Vererõhuravi eesmärk- on kaitsta olulisi organeid, et vältida neis püsivate kahjustuste teket. Vererõhk sõltub:
Elekronmagnetlaine kiirakse, kui elektron võngub ühest leiulainest teise. 2.millega seletub spektorjoonte helendus intensiivsus?Seletub sellega, et me näeme, et mõned jooned on silmatorkavalt heledad, teised nõrgemad,kolmandad vaevumärgatavad. Mõne energiaga footoneid kiiratakse tihti, teisi harva;mõnede siirete tõenäosus on suur, teistel väike. 3.mis on aatomi ergastusseisundi eluiga? Milline on selle suurus järk? Ergastusseisundi eluiga on delta t ja suurusjärk on 10-9-10-8sek. 4.millised kvantseisundid on metastabiilsed? Pikaealisi tsaemeid nim.metastabiilseteks. on selgunud, et kahvatuid jooni annavad siirded, mis lähtuvad pikaealistest seisundites, nt.10-3. laserites on aatomite metastabiilsed tsemed nende vahejaamadeks,kuhu,piltilikult öeldes,kogutakse elektronid ootama märguannet hüppeks,mis vallandab kiirguslaviini. 5.mis on luminestsents ja miks nim,seda külmaks helenduseks?Luminents on tahkiste, vedelike v
Aeroobne energiatootmine: SV- intensiivsuse kasvades Rasvad- madalal intensiivsusel 7 Aeroobsete protsesside täielikuks töösse rakendumise ajaks 3-5 min Vajalik O2 piisav olemasolu Anaeroobne laktaatne Energia tootmine süsivesikutest- piimhappe kuhjumine Anaeroobne alaktaatne Energiaallikaks on kreatiinfosfaat Võimalik töötada väga kõrge intensiivsusega kuid lühidalt (8sek.) Laktaati ei teki Maksimaalne hapnikutarbimine Näitab maksimaalset hapniku hulka, mida organism on pingelisel lihastööl võimeline omastama absoluutnäitaja L/min suhteline näitaja ml/min/kg Oluline füsioloogiline eeldus! 40-50% ulatuses geneetiliselt määratletud Limiteeritud järgmiste füsioloogiliste näitajate poolest: SLS südamelöögimaht vere hemoglobiinisisaldus
energiavarud; funktsionaalsete võimete tõus; organismi talitluse ökonomiseerimine; elutalitluslike protsesside koordinatsiooni täiustumine. 23. Muutused vereringe süsteemi funktsioonides kehalise töö puhul. 1) Ringleva vere hulga tõus (20-35L). 2) Puhkeolekus suletud olnud kapillaarid avanevad 3) Vere viskoossus suureneb (10% või enam) hemoglobiini taseme tõusu ja higistamise tõttu. 4) Verevoolu keskmine joonkiirus tõuseb 15-8sek 5) Vere ümberjaotumine organismis. (Puhkeseisundis valdavalt kõhuõõne elundites ja laienenud kopsuveenides, kehalisel koormusel suunatakse veri töötavatesse lihastesse.) 24. Muutused hingamiselundite funktsioonides kehalise töö puhul. 1) Kopsude minutiventilatsiooni tõus: O2 vajadus suureneb -> kopsude ventilatsioon peab tõusma -> suureneb maht ja sagedus. Max hingamise maht on inimese kopsumaht; sagedus võib tõusta 50 korrani/min.
võimalik kasutada ajaühikus. Koormuse intesiivsuse suurendamisel üle VO2 max piiri hapnikutarbimine ei suurene ja AV muutub valdavalt anaeroobseks. VO2 max väljendatakse absoluutväärtusena ja suhtearvuna ml/min/kg, sõltub lihasmassi hulgast organismis, treenitusest, soost. O2 tarbimise määram veloergomeetril, stepptest, jooksmine, sõudeergomeeter. Anaeroobne alaktaatne töö: Max pingutus (KrF mahhanism), kestus kuni 8sek, laktaati ei teki, II tüüpi lihakiuduse hüpertroofia Anaeroobne glükolüüs: Energiaallikas lihaste glükogeen, pingutuse kestus 10-60 sek, tõuseb glükolüütiliste ensüümide aktiivsus, happeliste laguproduktide kuhjumine takistab energia tootmist, metaboolse atsidoosi teke, suureneb puhversüsteemide võimsus, Aeroobne töö: Max hapnikutarbimise tõus, muutused aeglaste lihaskiududes, oksüdatiivse metabolismi paranemine, mitokondrite funktsiooni
annaabi.ee 
