Medaleid eestlased küll rohkem pole võitnud, ent Eesti on hoidnud kord ka maailmarekordit kümnevõistluses. 16.-17. septembril 1922. aastal Helsinkis Aleksander Klumbergi saavutatud skoor 7485,61 oli piisav, et kanda ka Eesti maailma rekordite raamatusse. Hetkel on läbi aegade Eesti kolm parimat kümnevõistlejat olnud Erki Nool (tulemusega 8815 Edmontonis 2001. aastal), Kristjan Rahnu (tulemusega 8526 Arles's 2005. aastal) ning Valter Külvet (tulemusega 8506 Staikis 1988. aastal). Eks jääme ootavalt tulevikku vaatama ja edu me sportlastele kümnevõistlustes! Allikad et.wikipedia.org en.wikipedia.org www.decathlon2000.eea
valmisolekut tõestama. Vigastuste ravimiseks ei antud aega, konkurents oli armutu." Spordimeheks jäi Valter Külvet viimaste päevadeni. Saavutused · 1981 Rootsi-Eesti maavõistlustel esimene koht kümnevõistluses. · 1983 Euroopa juunioride meister · 1985 universiaadi hõbe · 1987 NSVL meister Ta oli Eesti meister kümnevõistluses 1981, 1994 ja 1995 ning ka kettaheites 1991. Külveti isiklik rekord kümnevõistluses oli 3. juulil 1988 aastal Minskis saavutatud 8506 punkti, mis oli maailma hooaja teine tulemus prantslase Christian Plaziat' 8512 punkti järel. 3.7 Mikk Pahapill Mikk Pahapill (sündinud 18. juuli 1983 Kuressaare) on eesti kümnevõistleja . Tema isiklik parim skoor on 8298 punkti, saavutatud 2010 Euroopa meistrivõistlustel Barcelonas. Tema treener on Remigija Nazarovien. Pahapilli osales ka 2010 Décastar kohtumisel, isiklik parim skoor on 8255 punkti. Ta oli ka
Kasum (kahjum) põhivara müügist 66 8 Kokku korrigeerimised 7905 7265 Äritegevusega seotud nõuete ja ettemaksete muutus -277 591 Varude muutus -270 1907 Äritegevusega seotud kohustuste ja ettemaksete muutus 291 3854 Makstud ettevõtte tulumaks -8506 -6911 Kokku rahavood äritegevusest 46096 44835 Rahavood investeerimistegevusest Tasutud materiaalse ja immateriaalse põhivara soetamisel 4292 -5827 Laekunud materiaalse ja immateriaalse põhivara müügist 126 543 Tasutud kinnisvarainvesteeringute soetamisel 156 Laekunud intressid 272 1029
1000 last), siis arvestades Statistikaameti prognoose 2015. aasta laste arvu kohta, oleks vajatav lastekaitsetöötajate arv I variandi puhul 259 ning II variandi puhul 255. See tähendab, et arvestades 2012. aasta lõpu seisu, oleks juurde vaja vastavalt 72 või 68 lastekaitsetöötajat. Lisanduvate lastekaitsetöötajate palkamisest tekkiva kulu hindamisel lähtutakse eeldusest, et keskmine lastekaitsetöötaja brutopalk on 8506 eurot kuus, see tähendab, et kogu palgakulu ühe töötaja kohta on kuus 1139 eurot, aastas seega 13 668 eurot. Töötajate palka on korrigeeritud inflatsiooniga, mis Eesti Panga7 prognoosi kohaselt on 2014. aastal 2,5% ning 2015. aastal 2,7%. Perioodil 2016–2020 eeldatakse, et inflatsioon jääb 2015. aasta tasemele8. Eeldusel, et täidetakse sihtindikaatorid 2015. ja 2020. aastaks, peab 2015. aastaks lisanduma 8 lastekaitsetöötajat (kokku on vaja 195 lastekaitsetöötajat, mis on
annaabi.ee 
