15 9 Eesti Kriminaalkoodeks, alates 21.01.1999a. kehtinud redaktsioon. 10 H. Pisuke, Eesti autoriõiguse kujunemine ja areng aastani 2002, Juridica 10/2002, lk. 647. 11 EV Põhiseadus, arvutivõrgus kättesaadav: https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=12846827 12 H. Pisuke, Eesti autoriõiguse kujunemine ja areng aastani 2002, Juridica 10/2002, lk. 653. 13 Samas, lk. 652. 14 Autoriõiguse seadus, arvutivõrgus kättesaadav: http://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=810714 15 Rosentau, M., Intelllektuaalse omandi õigused infotehnoloogias, Autori isiklikud õigused, Juridica, 8/2007, lk. 651. 7 Isiklikud õigused kaitsevad autori vaimset, hingelist ja moraalset suhet tema loomingu tulemuse teosega. Samas kaitsevad isiklikud õigused ka teost, selle isikuga seotud külge: teose autorsust ja puutumatust. Isiklike õiguste kehtestamise aluseks on asjaolu, et autor panustab ja väljendab
kirjandusteoseid. 1 Pisuke, H. ,,Autor ja ülikool: autoriõiguse alused" lk 86, 2004 2 Pisuke, H. ,,Autor ja ülikool: autoriõiguse alused" lk 86, 2004 3 Pisuke, H. ,,Autor ja ülikool: autoriõiguse alused" lk 87, 2004 4 Pisuke, H. ,,Autor ja ülikool: autoriõiguse alused" lk 87, 2004 5 Pisuke, H. ,,Autor ja ülikool: autoriõiguse alused" lk 87, 2004 6 Autoriõiguse seadus - https://www.riigiteataja.ee/akt/810714?leiaKehtiv (10.10 2012) 3. TARKVARAPIRAATLUS Piraatlus intellektuaalse omandi valdkonnas on kuum teema kogu maailmas, sealhulgas ka Eestis. Kahjuks oleme siiski koos teiste postkommunistlike riikidega saanud üha enam tuntuks piirkonnana, kus muu kuritegevuse kõrval lokkab ka nn spetsiifiline kuritegevus. Hetkeline olukord on keeruline, kuna ligikaudu 90% meil kasutavast tarkvarast on illegaalne, audiovisuaalse toodangu müümisel ei järgita vastavaid seaduseid ning üha enam
Isiklike ja varaliste õiguste sisuks on omakorda autorile seadusega antud käitumisvõimalused teha midagi ise, lubada seda teha teistel isikutel või keelata mingid teod teosega3. Autori isiklikud õiguse on lahutamatult autori isikuga seotud ning neid ei saa teistele isikutele loovutada. Sellisteks õigusteks on näiteks õigus autorinimele, teose puutumatusele, õigus 2 Autoriõigusseadus (vastu võetud 11.11.1992). Arvutivõrgus kättesaadav: www.riigiteataja.ee/akt/810714 3 H. Pisuke, Autor ja ülikool. Autoriõiguse alused, Tartu Ülikooli Kirjastus, 2004, lk 36 autori au ja väärikuse kaitsele (AutÕS § 12). Samuti keelavad autori isiklikud õigused muuhulgas autori teost plagieerida, moonutada või kasutada seda autorile solvaval viisil. Teose avaliku kasutamisega seoses tuleb alati mainida autori nime4. Autori varaliste õiguste tähtsamateks aspektideks on see, et teose autorile kuulub ainuõigus
Aasta. Ettevõtte nimetus, linn. 13 Näide: Kodukord. 2011. Loo Keskkool, Loo. Seadus: Seaduse nimi. Info vastuvõtmise ja jõustumisekohta kuupäevadega – Allika nimetus. Võimaluse korral on soovitatav kasutada allikana elektroonilist Riigi Teatajat paberkandja asemel. Näide: (seadus e-väljaandest) Autoriõiguse seadus. Vastu võetud 11.11.1992, jõustunud 12.12.1992 – Elektrooniline Riigi Teataja https://www.riigiteataja.ee/akt/810714 (10.05.11) 2.7.5 Arhiivmaterjali kirje Arhiivi nimetus, fondi (lühend f), nimistu (n.), toimiku (t.), lehe (l.) number. Näide: EAA, f. 250, n. 3, t. 15, l. 24. Kirjanduse loetelu lõpus esitatakse arhiivide lühendid. Erakogude korral leida ise lühendid. Näide: EAA – Eesti Ajalooarhiiv EKM – Eesti Kunstimuuseum ERA – Eesti Riigiarhiiv 2.7.6 Intervjuu kirje Intervjueeritava ees- ja perekonnanimi. Intervjuu pealkiri. Intervjuu tüüp (üleskirjutis või helisalvestis)
annaabi.ee 
