3MnO2+4Al>3Mn+2Al2O3 4. redutseerimine vesinikuga WO3+H2>W+H2O (hästi puhastatud metallid. kallis) 5. elektrolüüs Elektrivoolu abil kulgev redoksreaktsioon. Elektrivool on redutseerija. (endotermiline protsess) K: Katioon + e() > Me(0) redutseerumine A: Anioon e() > Mm(0) oksüdeerumine a) Sulatatud elektrolüüdi elektrolüüs (saab toota kõiki metalle) NaCl >(800kraadi) Na(+) + Cl () K: Na(+) + e() > Na A: 2Cl() 2e() > Cl2 2NaCl >(el) 2Na + Cl2, endotermiline (H>0) 2Al2O3 >(el) 4Al + 3O2 b) vesilahuse elektrolüüs (ainult keskmisi ja passiivseid metalle saab toota) 2NaCl + 2H2O >(el) 2NaOH + H2 +Cl2 A: 2CL() 2e() > Cl2 K: 2H2O + 2e() > H2 + 2OH() 5. Metallide korrosioon Metallide korrosiooniks nim
kandevõimet, sest muudab vundamenditalla laiemaks. Pinnase silikaatimise Mõte seisneb selles ,et pinnasesse süstitud keemilised silikaadilahused seovad pinnaseskeleti üheks tervikuks. Nii saame tugeva veekidla pinnase. Liivadesse süstitakse vesiklaasi ja kaltsiumikloriidi segu tolmuliivadesse vesiklaasi ja fosforhappe segu. Seda moodust võib kasutada pinnasevee vähese liikumiskiiruse puhul. Ternukusek töötamisel Surutakse pinnasesse 600...800kraadi kuuma õhku. Kuumutamine muudab mõned pinnased tugevamaks. Protsess on väga energiamahukas ja see pärast suhteliselt vähe kasutatav. Pinnas kuivendamine Nagu pinnase omadustega tutvumisel selgus, on pinnas seda tugevam, mida kuivem ta on. See on seotud osaliselt pinnase savisisaldusega, osaliselt muude teguritega. Savi muutub märjalt plastseks ja voolaks, kuivades aga seob pinnaseosakesed üheks tervikuks. Märja ehitusaluse saame tugevamaks muuta, kui ehitame vundamendi tallast allapoole
Puu on hea soojusjuhtivusega põlemismaterjal, seega tulekahju algstaadiumis põleng kulges kiiresti ja ei vaja tulelevimiseks palju aega. Võib oletada, et maja uksed- aknad olid lagunenud ja seega tegemist oli mitte-hermeetilise ruumiga. Sel ajal millal Häirekeskus sai teada põlengust tuli oli juba täispõlemisfaasis ehk väljakujunenud staadiumis. Väljakujunenud staadiumis temperatuur tõuseb kiiresti ning saab oletada, et antud olukorras põlemistemperatuur oli ca 600-800kraadi. Antud staadiumis on oht,et tuli võib levida naaberhoonete peale kuna tule levik on kiire. Tuli võib välja tungida igast ventilatsiooniavast, levitades seda naaberruumidesse kas läbi lahtiste uste või akende läbi, lisaks nähtavale ohule võib tekkida ka konstruktsiooni häving ning hoone võib osaliselt või täielikult kokku langeda (Drysdale, 2003). Kopli tänaval toimuval põlengul oli ka oht teistele hoonetele ja inimestele, seega kõrvalmajade elanikud evakueeriti. 7
keskkonnale kahjulikke heitmeid. Katlüüsneutralisaator Katalüüsneutralisaatoris püütakse puudusliku põlemise tagajärjel tekkinud heitmed kahjutuks teha.Bensiinimootorite puhul kasutatakse kolmiskatalüsaatorit,mille abil neutraliseeritakse vingugaasi(CO),süsivesinikke(CH) ja lämmastikudi oksiide(NOx).Pärast katalüütilist järelpõletust tekivad neist süsihappegaas(CO2),lämmastik (N2) ja veeaur(H2O).Katalüsaatori tõhusa toime eeldus on temperatuur 400kraadi...800kraadi ja mootori töötamine stöhhiomeetrilise kütteseguga (lambda = 1) Heitgaasitagastus Heitgaasitagastusega (EGR) suunatakse osa heitgaasist uuest põlemiskambrisse.See alandab tipmist põlemistemperatuuri ja vähendab seega lämmastiku oksiidide (NOx) teket. Bensiiniaurupüüe Bensiiniaur(lenduvad süsivesinikud,CH) püütakse kinni kütusepaagil olevas aktiivsöeanumas.Aktiivsüsi ei suuda auru siduda piiramatult,seepärast tuulutatakse
ktusepinnale koheselt sttivad need aurud ja mne sekundi prast sttib ka ktus. Ja see temperatuur on krgem punkt temperatuurist Olenevalt vedelktuse viskoosusest see leek kigub piirides 135-240kraadi(Celsius). Sttimist temperatuur on 60-70 krgem. Need temperatuurid on kindlat mratud katselisel teel. Isesttimis temperatuur. kUI KUUmutada vedelktust ilma leegi juurdevimiseta tema lhedusse, lpuks ta ikka sttib ja seda nim. isesttimist temperatuuriks. See temperatuurkigu piirides 500-800kraadi(Celsius). 1)vvlivaesed mazuudid - vvlisisaldus (st) on viksem kui 0,5% 2)keskmise vvli sisaldusega 0,5-2% 3)vvlirikkad mazuudid , kus vvli sisaldus on le 2 ja kuni 4% Vanaadium kutsub esile mazuudi kateldes aurulekuumendite krge temperatuuri lekuumenemist korrosioon. ##GAASKTUS## Philiselt pletatakse kateldes maagaasi ehk loodusliku gaasi, mis koguneb maakoore thimikesse. Maagaasi ballastiks lmmastiks ja CO2. Naftagaase
annaabi.ee 
