LASTE TOITUMINE (6-7 AASTAT) Rühmatöö Tallinn 2011 SISUKORD 1. TEOREETILINE OSA 1.1. KIRJELDUS................................................................................................3 1.2. TOITUMISELE ESITATUD NÕUDED....................................................4 2. PRAKTILINE OSA 2.1. PÄEVAMENÜÜ.........................................................................................7 2.2. TEHNOLOOGIAKAARDID......................................................................8 2.3. KAUBATELLIMUS.................................................................................11 2.4. TÖÖPLAAN.............................................................................................11 3. PILDID.......................................................................................................
2. 2–3-aastaselt märkab laps, et on olemas kahesuguseid inimesi – poisse ja tüdrukuid ehk mehi ja naisi. Selles vanuses hakkavad lapsed mängima rollimänge, kus nad eristavad selgelt sugu ning matkivad täiskasvanute käitumist. Lapsed võivad rolle ka vahetada, näiteks on 3-aastane poiss kodumängus ema ja tüdruk isa. Esialgu arvab laps, et sugu on muudetav riiete ja teiste esemetega (näiteks printsessi kleit, Batmani kostüüm jne). 3. 6- 7aastaste laste seksuaalse arengu eripära Lapse seksuaalsus koolieelses eas väljendub peamiselt uudishimus oma keha ja sellega toimuvate muutuste vastu. Laps esitab arvuliselt küsimusi, otsides selgust kõiges, mis talle arusaamatu näib. Vanuses 6- 7 eluaastat ollakse ühtviisi uudishimulikud nii terve maailma kui ka seksuaalsust puudutavate teemade vastu. Iseäranis iseloomulikud on sellele vanusele küsimused lapse sünni- ja eostamisloo kohta. Soovitakse teada, kuidas
mitmekülgne ja järjepidev areng kodu ja lasteasutuse koostöös. Ehk Põhikooli lõpetaja, kes saavutab vajalikud tulemused, saab haridustaseme kätte, lasteasutuse lõpetaja saab ainult koolivalmisuse alused kätte, et alustada harisusteed. Põhikooli kooliastmed on jaotatud kolmeks etapideks ja taotlevad pädevused on kirjeldatud iga etapi jaoks, koolieelse lasteasutuse riiklikus õppekavas on ainult 6-7aastaste laste eeldatavad üldoskused, ehk tähtis ainult arengu lõpptase enne kooli minekut. Põhihariduse alusväärtused on mitme teema raames kooskõlas lasteasutuse õppe- ja kasvatustegevuse eesmärkidega. Mõlemad toetavad võrdsel määral õpilase vaimset, füüsilist, kõlbelist, sotsiaalset ja emotsionaalset arengut. Põhikool loob tingimused õpilaste erisuguste võimete tasakaalustatud arenguks ja eneseteostuseks ning teaduspõhise maailmapildi kujunemiseks, sama teeb ka lasteasutus.
individuaalseid erinevusi nende kõne arengu kiiruses, sõnavara suuruses ja selle koostises. Viiendast eluaastast alates need erinevused vähenevad. *Tihti on hilistunud kõnega laste hulgas kaks kolmandikku poisse, samas kui teistest kiirema keelelise arenguga laste hulgas on kaks kolmandikku tüdrukuid. *Tüdrukud on poistest oma ekspressiivse keele arengu poolest vähemasti teisest viienda eluaastani ees. Kuidas uuritakse lapse kõne arengut? *Reynelli test – see on mõeldud 1-7aastaste laste kõnest arusaamise ja ekspressiivse kõne uurimiseks. Eestis kasutavad logopeedid ja lastepsühholoogid seda testi kõige rohkem. *MacArthuri Suhtlemise Arengu Test – selle testi puhul ei lahenda laps ülesandeid vaid testi tulemused tulevad vanemate öeldu põhjal. Ka Eestis kasutusel. *Test „Sõnad ja žestid“ – mõõdab 9-16 kuu vanuste laste kõnest arusaamist ja ekspressiivset kõne. Lapsevanemale antakse 383 sõna ja ta peab märkima,
annaabi.ee 
