kloonimine peaks olema lubatud, juhul kui see võimaldatakse. Mina isiklikult arvan, et ei peaks, kuna maailmas on juba niigi palju inimesi ning kloonimine tekitaks samuti ka eetilisi probleeme. Kui kloonimine oleks nii lihtne nagu filmis, et lähed masinasse ja välja tuleb täpne koopia, oleks sellel siiski omad tagajärjed, mis ei pruugi üldse olla positiivsed. Oleks ju veider kui tänaval jalutaks vastu teine mina. Nägin kunagi ühte õudukat, kus oli üks poiss, kes oma 7aasta sünnipäeval surma sai. Vanemad soovisid nii väga endale samasugust poega, ehk teda tagasi, ja üks teadlane pakkus välja kloonimise. Emal sündiski täpselt samasugune poeg ja üldiselt kõik oli tore, kuid see oli vanematele väga veider ja eemaletõukav. Kui kloon-poiss sai 7aastaseks, hakkas temaga juhtuma igasuguseid müstilisi jubedaid asju, sest just nii vanalt suri päris poiss, kelle geen anti kloonile. See on küll fantaasia, aga selliste
Paretile kiitust, salaja naudib oma üürikesi rõõme. On Winstonist kavalam. Seksuaaltund ühendab Julia proletariaadiga, suure kihava alamklassiga, kes elavad, et töötada, juua, mängida hasartmänge ja paljuneda. Parteiliikmed vaatavad nende peale, nagu nad ei oleks inimesed. Vanglas näeb Winston, et proledest vangid näitavad üles vihkamist valvurite vastu, samas kui poliitvangid keda karistatakse ideoloogiliste kuritegude eest on vaiksed ja hirmul. O’Brien on 7aasta korraldanud Winstoni jälgimist ja juhatab nüüd tema ümberkasvatamist. (Ta on piinaja, kaitsja, inkvisiitor ja sõber). Orwell meenutab oma kehva vanematest lahus lapsepõlve, kartis koolidirektori spioonarmee jälgimist. Winston peab oma kangelaseks oma kiusajat O’Brienit. Piinamise lõppedes vaatab teda tänuliku pilguga. O’Brien arvab, et inimesed on võimatud ise ennast juhtima ega vääri valikuvabadust. O’Brien lubab muuta Winstoni täiuslikuks, et ta oleks
Paretile kiitust, salaja naudib oma üürikesi rõõme. On Winstonist kavalam. Seksuaaltund ühendab Julia proletariaadiga, suure kihava alamklassiga, kes elavad, et töötada, juua, mängida hasartmänge ja paljuneda. Parteiliikmed vaatavad nende peale, nagu nad ei oleks inimesed. Vanglas näeb Winston, et proledest vangid näitavad üles vihkamist valvurite vastu, samas kui poliitvangid keda karistatakse ideoloogiliste kuritegude eest on vaiksed ja hirmul. O'Brien on 7aasta korraldanud Winstoni jälgimist ja juhatab nüüd tema ümberkasvatamist. (Ta on piinaja, kaitsja, inkvisiitor ja sõber). Orwell meenutab oma kehva vanematest lahus lapsepõlve, kartis koolidirektori spioonarmee jälgimist. Winston peab oma kangelaseks oma kiusajat O'Brienit. Piinamise lõppedes vaatab teda tänuliku pilguga. O'Brien arvab, et inimesed on võimatud ise ennast juhtima ega vääri valikuvabadust. O'Brien lubab muuta Winstoni täiuslikuks, et ta oleks valmis nõustuma, et 2+2=5
harimisele, algkoolid. Olulisel kohal humanitaarained, õpilaste omavahelise võistlemise innustamine, kehalised harjutused, piiritu kuulekus ja käitumise range valvamine. Kehaline kasvatus keskajal. Germaanlaste sõjalis-kehaline kasvatus: jooksmised, hüpped, visked-heited, ratsutamine, ujumine, mõõgavõitlus, maadlus ja vb ka suusatamine ja uisutamine. Rüütlikasvatus: seisuselt kõrgema feodaali õukonnas kujundati välja rüütlile vajalikud oskused. Kuni 7aasta vanuseni kasvati poisse kodus; 7- 14aastased: lääniemanda paazid; õpetati käitumist ja häid kombeid ; 14- 21aastased: läänihärra relvakandjad(junkrud), kes saatsid oma isandat sõjaretkedel ja turniiridel; õppisid võitlusvõtteid ja käitumist seltskonnas 20-21aastaselt toimus rüütliks löömine rüütellikkuse koodeks kujunes välja 12. sajandiks; rüütel pidi lähtuma kolmest põhimõttest: ustavus, heldekäelisus ja vaprus
põlluharimisest modernse linnakultuurini.Uurib inimlikke tõueotsingte ja õiguseihaluse keerulisi teid.Kujutab inimese eluvõitlust,keskenduses kordamööda võitlusele maaga,jumalaga,ühiskonnaga ja iseendaga. I osa - 1926 , võitlus maaga, mats ja vurle IIosa - 1929, võitlus jumalaga, peategelane Indrek, hakkab kooli kõrvalt tööle ,õpetaja Maurus. Armub tema tütresse Ramildasse III osa -1931 ;võitlus ühiskonnaga , 5ja 7aasta revolutsioonist IV osa - 1932 ; võitlus iseendaga, Indrek abiellub Karinaga.Iseseisvuse eufooria möödas. Eesti 20ndate algul. Eesti allakäigu tee.Irooniline,Karin petab Indrekut üsna palju V osa - 1933 ; alistumine ehk resigratsioon ; sündmused algses kohas Vargamäel. "Elu ja armastus" (1934)- romaan, psühholoogiline , tegevustikku vähe, mõtiskulusi palj.peategelased Rudolf ja Irma.Pühendub ennekõike mehe ja naise suhtele.Noor,puhas Irma on koos paadunud elumehe Rudolfiga.
annaabi.ee 
