Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

7. Praktikumi tehnomaterjalid (0)

5 VÄGA HEA
Punktid

Lõik failist

Tallinna Tehnikaülikool
2015/16 õ.a
Materjalitehnika instituut
Materjaliõpetuse õppetool
Praktikumi nr. 7 aruanne
aines tehnomaterjalid

Üliõpilane: Michael Felert
Rühm: MATB11
Esitatud: 08.12.2015
Töö eesmärk:
Tutvuda alumiiniumisulami – duralumiiniumi termilise töötlemisega
ja uurida termilise töötlemise mõju duralumiiniumi omadustele.
Duralumiiniumi keemiline koostis
Duralumiinium on Al-Cu sulam Cu-sisaldusega kuni 5%.
Duralumiiniumi termilise töötlemise ja toimuvate protsesside olemuse kirjeldus.
Kui kuumutada Al-Cu-sulamit (5,7%) ühefaasilise tardlahuse α-alasse ja seejärel kiirelt jahutada, säilib toatemperatuuril sama struktuur. See on karastamine .
Karastatud ühefaasiline tardlahuse struktuuriga sulam on suhteliselt väikese tugevuse ja kõvaduse ning suure plastsusega.
Vananemisel tugevus ja kõvadus tõusevad, plastsus aga väheneb.
Töö käik
  • Määrata duralumiiniumi HRB kõvadus.
  • Määrata kuumutustemperatuur antud sulamile
  • Seadistada ahi ning asetada riba ahju ja seisutada 20 min.
  • Võtta riba kiiresti ahjust välja ja karastada vees. Sel juhul säilib ühefaasiline α tardlahuse struktuur. Seejärel mõõta kõvadus ja lõigata riba kuueks katsekehaks. Järgneb kunstlik vanandamine keevas vees temp. 100°C. Asetada kuus katsekeha korraga vette ja võtta ükshaaval erinevate ajavahemike järgi.
  • Määrata katesekehade kõvadus.
    Katsetulemused :
    Termotöötlemise viis
    Vanandamise kestus
    Kõvadus HRB



  • keskmine
    Enne karastamist
    72,0
    74,0
    72,0
    72,7
    Pärast karastamist
    29,4
    32,0
    43,05
    35,0
    Pärast vanandamist
    0,5
    49,5
    60,0
    60,0
    56,5
    1
    45,0
    54,0
    43,0
    47,3
    3
    46,0
    54,0
    48,0
    49,3
    5
    55,0
    60,0
    60,0
    58,3
    10
    64,5
    58,0
    57,5
    60
    20
    64,5
    63,5
    63,0
    63,7
    Kokkuvõte/järeldused:
    Tutvusin duralumiiniumi termilise töötlemisega ja uurisin termilise töötlemise mõju duralumiiniumi omadustele.
    Katsetulemuste vaadates võin öelda ,et alumiiniumisulami kõvadus pärast karastamist väheneb, aga pärast vavandamist – kasvab. Mida kauem on vanandamise kestus, seda kõvemaks tekib duralumiinium (Maksimaalne efekt saavutatakse esimeses staadiumis.)
  • 7-Praktikumi tehnomaterjalid #1 7-Praktikumi tehnomaterjalid #2 7-Praktikumi tehnomaterjalid #3
    Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
    Leheküljed ~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2016-01-05 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 14 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor taksist Õppematerjali autor
    Materjalitehnika instituut
    Materjaliõpetuse õppetool

    Praktikumi nr. 7 aruanne
    aines tehnomaterjalid

    Sarnased õppematerjalid

    thumbnail
    3
    doc

    DURALUMIINIUMI TERMOTÖÖTLUS

    TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Materjalitehnika instituut TÖÖ NR 7 DURALUMIINIUMI TERMOTÖÖTLUS 2011 Töö eesmärk. Tutvuda alumiiniumisulami ­ duralumiiniumi termilise töötlemisega ja uurida termilise töötlemise mõju duralumiiniumi omadustele. Duralumiiniumi keemilise koostise lühike iseloomust. Duralumiinium on Al-Cu-sulam, kus Cu-sisaldus on kuni 5%. Al-Cu faasidiagramm. Duralumiiniumi termilise töötlemise ja toimuvate protsesside olemuse kirjeldus. Termotöötluse tulemusena tekib struktuuri dispersne kõvafaas ­ leiab aset tugevnemine/kõvenemine. Töö käik. 1. Määrata duralumiiniumi HRB kõvadus lähteolekus. Selleks tuleb indikaatori suur osuti viia kokku C-skaala (must) nulliga, vastav kõvadusarv HRB aga lugeda B-skaalalt (punane). 2. Määrata kuumutustemperatuur antud sulamile joonis 7.2 alusel. 3. Seadistada ahi ning asetada riba ahju

    Tehnomaterjalid
    thumbnail
    8
    pdf

    Duralumiiniumi termotöötlus aruanne

    Tallinna Tehnikaülikool 2014/2015 õ.a Materjalitehnika instituut Materjaliõpetuse õppetool Praktikumi nr. 7 aruanne aines tehnomaterjalid Üliõpilane: Kristjan Männik Rühm: MATB11 Esitatud:         Töö eesmärk:    Tutvuda alumiiniumisulami – duralumiiniumi termilise töötlemisega  ja uurida termilise töötlemise mõju duralumiiniumi omadustele.    Duralumiiniumi keemilise koostise lühike iseloomustus.    Duralumiinium on Al­Cu sulam, kus Cu sisaldus on kuni 5%.  AlCu4Mg1 : Cu 3,8­4.9%, Mn 0,3­0,9%; Mg 1,2­1,8%; Si 0,5%; Fe 0,5% 

    Tehnomaterjalid
    thumbnail
    5
    docx

    Duralumiiniumi termotöötlus

    Tallinna Tehnikaülikool 2018 Mehaanika ja tööstustehnika instituut Praktikumi nr. 6 aruanne aines MTX0010 Materjalitehnika Üliõpilane: Rühm: Esitatud: Töö eesmärk: Tutvuda alumiiniumisulami ­ duralumiiniumi termilise töötlemisega ja uurida termilise töötlemise mõju duralumiiniumi omadustele. Kasutatud töövahendid: Katsekehad, kõvadus mõõtmis masin Töö kirjeldus: Duralumiiniumi keemiline koostis: Duralumiinium on alumiiniumisulam, mis sisaldab 2.2-5.7% vaske ja 0

    Materjalitehnika
    thumbnail
    3
    docx

    Duralumiiniumi termotöötlus

    Tallinna Tehnikaülikool Mehaanikateaduskond Materjalitehnika instituut DURALUMIINIUMI TERMOTÖÖTLUS Aruanne MATB11 Juhendaja Liina Lind Tallinn 2011 Töö eesmärk Tutvuda alumiiniumisulami ­ duralumiiniumi termilise töötlemisega ja sellega kaasnevate protsesside muutustega ning uurida termilise töötlemise mõju duralumiiniumi omadustele. Tutvuda ja aru saada duralumiiniumi karastamise ja vanandamisega ning tänu sellele aines toimuvate protsesside muutustega ning aru saada, miks aine omadused muutuvad. Duralumiiniumi keemilisi koostise iseloomustus ja faasidiagramm Duralumiinium sisaldab vaske 2,2- 5,5 %. Mangaani, räni ja magneesiumi sisaldab kuni 1%. Seega alumiiniumit sisaldab üle 90%. Termilise töö

    Tehnomaterjalid
    thumbnail
    3
    doc

    Tutvuda alumiiniumisulami – duralumiiniumi termilise töötlemisega ja uurida termilise töötlemise mõju duralumiiniumi omadustele.

    Tallinna Tehnikaülikool 2014/15 õ.a Materjalitehnika instituut Materjaliõpetuse õppetool Praktikumi nr.7 aruanne aines tehnomaterjalid Üliõpilane: Oliver Nõgols Rühm: MATB11 Esitatud: 10.12.14 Töö eesmärk: (Lühidalt kirjeldada praktikumitöö eesmärk) Tutvuda alumiiniumisulami – duralumiiniumi termilise töötlemisega ja uurida termilise töötlemise mõju duralumiiniumi omadustele. Vastavalt Cu sisaldusele määrata duralumiiniumi termotöötluse viis. Töö käigus määrata duralumiiniumi termotöötluse eesmärk.

    tehnomaterjalid
    thumbnail
    3
    doc

    7.Duralumiiniumi termotöötlus

    Tallinna Tehnikaülikool Materjalitehnika Instituut Üliõpilane: Riho Purga Teostatud: Õpperuhm:MATB24 Kaitstud: Töö nr: 7 OT allkiri Duralumiiniumi termotöötlus Töö eesmärk: Tutvuda duralumiiniumi Töövahendid:,Rockwelli masin,ahi, termilise töötlemisega ja uurida termilise karastusvann töötlemise mõju duralumiiniumi omadustele. Töö eesmärk Tutvuda duralumiiniumi termilise töötlemisega ja uurida termilise töötlemise mõju duralumiiniumi omadustele. Paljude alumiiniumisulamite puhul on tähtsaks asjaoluks, et lisandid lahustuvad põhimetallis piiratult, kusjuures nende lahustuvus tekkivas tardlahuses väheneb temperatuuri langemisel. Kui kuumutada Al-Cu sulamit, mille vasesisaldus on alla 5,7% (antud töös on tegemist duralumiiniumiga mark D16, mille vasesisaldus on 3,8...4,5%)

    Tehnomaterjalid
    thumbnail
    19
    rtf

    Exami piletite vastused

    Exami küsimuste vastused ! ! ! 1) Rauasüsiniksulamid ja tavalisandite mõju sulamile. terased, mille süsinikusisaldus on kuni 2,14%; malmid, mille süsinikusisaldus on üle 2,14% (tavaliselt kuni 4%). Tavalisandid terastes Lämmastik, hapnik ja vesinik. Need lisandid esinevad terases mittemetalsete ühendi-tena (näi- teks oksiididena FeO, Fe2O, MnO, SiO2, Al2O3 jt.), tardlahustena või vabas olekus (kaha-nemistühikutes, pragudes jm.). Mittemetalsed lisan-did määravad terase nn. metallurgilise kvaliteedi, tõstavad terase mehaaniliste omaduste (plastsus ja sitkus) anisotroopsust, kuid olles pingekontsentraa-toreiks, alandavad nad väsimustugevust ja purune-missitkust. Eriti kahjulikuks lisandiks on terases lahustunud vesinik. See muudab terase hapraks. Lisaks haprusele soodustab vesinik terase valtsimisel ja sepistamisel mikropragude teket. Keevitamisel mõjub vesinik kaasa pragude tekkimisele põhi- ja keevismetallis. Pinnakihi rikastamine vesinikuga (nä

    Kategoriseerimata
    thumbnail
    32
    docx

    Mõisted

    Teras voolavuspiiri, mis aga halvendab terase külmdefor- meeritavust (stantsimisel, tõmbamisel). Seetõttu Lisandid terases kasutatakse deformeerimise teel valmistatavate Raud on metallidest tähtsaim, kuid puhtal kujul detailide puhul väikese ränisisaldusega teraseid. kasutatakse teda vähe. Põhilised tehnomaterjalid Mangaan tõstab märgatavalt terase valmistatakse rauasulamitest. Nende kasutusala on tugevust, alandamata seejuures plastsust, ning umbes kümme korda laiem kui teistel metallidel ja samal ajal vähendab väävlisisaldusest tingitud nende sulamitel. Suurem osa rauasulamitest on kahjulikku mõju. süsinikku sisaldavad sulamid – rauasüsinikusula- Malmidele on peale suurema süsinikusisal-

    Kategoriseerimata




    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun