Kvantitatiivse veekindluse nõue on määratletud filtratsioonikoefitsiendiga so. vee hulgaga, mida katsekeha 1m2 surve all 1MPa võib läbi lasta ajaühikus (1 tunnis). Klass Vesitsementtegur Veeimavus, massi% Kf, cm/s* W0,4 >0,6 >4,7 – 5,7 > 2x10-9 … 7x10-9 W0,6 >0,55 >4,2 – 4,7 > 6x10-10 … 2x10-9 W0,8 >0,45 Kuni 4,2 > 1x10-10 … 6x10-10 TERMILISED OMADUSED KÜLMAKINDLUS • Külmakindlus on materjali omadus veega küllastunud olekus taluda paljukordset vahelduvat külmumist ja ülessulatamist vees ilma nähtavate murenemistunnusteta ja ilma tugevuse kaotuseta Külmudes vee maht suureneb ca 10% võrra, mis avaldab poorsele materjalile lagundavat mõju.
64-45= 64-40=34 34-5=29 3. Korrutamise ja jagamise õpetamine. 1)Kuidas toimub peast kahekohalise arvu korrutamine ühekohalisega? Näiteks: kirjutage peastarvutamise skeem antud tehtele 6 17. Selleks, et korrutada peast kahekohalist arvu ühekohalise arvuga, on vajalikud järgmised teadmised: Arvu esitamine täiskümnete ja üheliste summana Summa korrutamine arvuga: a · (b + c) = a · b + a · c Täiskümnete korrutamine. NT: 6x17= 6x(10+7)=6x10 + 6x7=60+42=102 2)Kuidas toimub peast kahekohalise arvu jagamine ühekohalise arvuga? Näiteks: kirjutage peastarvutamise skeem antud tehtele 57 : 3. Selleks, et jagada kahekohalist arvu ühekohalise arvuga, on vajalikud järgmised teadmised. 1. Arvu esitamine kahe liidetava summana, et mõlemad liidetavad jaguks antud arvuga. 2. Summa jagamine arvuga. 3. Täiskümnete jagamine: (a + b) : c = a : c + b : c NT: 57:3= (30+27): 3=30:3 + 27:3 = 10+9=19
..0,4 mm/jm kasutamisel väheneb mördi Veeaurujuhtivus 10...15x10-12 kgs·mPa ja tööjõu kulu. Külmakindlus - > 50 tsüklit PÕLETAMATA TEHISKIVID PÕLETAMATA TEHISKIVID SILIKAATKIVI TEHNILISED OMADUSED KIPSIST TOOTED Soojuspaisuvus 3...5x10-6 m/°C, müüritisel 4...6x10-6 m/°C. Kipssideainest toodete Kipsist ehitustooted: Soojusjuhtivus 0,7...0,8 W/mK kuival kivil, 1,0 W/mK koostis Kipsplaadid täiteaine - liiv, räbud, niiskel (5%) kivil. Kipskivid
Aegajalt eksivad Päikesesüsteemi meteoorid. Päikesesüsteemi massist kuulub Päikesele 99,9% kogumassist. Maa on läbimõõdult 109x väiksem kui Päike. Maa tüüpi planeedid Üldiseloomustus. On neli esimest planeeti Päikesest: Merkuur,Veenus, Maa ja Marss. Neil iseloomustab: väike mõõde, väike mass, suure tihedusega, pöörlevad ümber oma telje väga aeglaselt, hõre atmosfäär, vähe kaaslasi või nende puudumine. Maa Mass on 6x10 astmel 24 kg. Raadius on 6370 km, keskmine tihedus (roo) on 5500 kg/kuupmeetrit (maa tuumas võib tihedus ulatude kuskil 1100 kg/kuupmeetrit) Atmosfäär on keskmise tihedusega ja koosneb 78% lämmastikust, 20% hapnikust. Ta on elukeskkonna alus, kaitseb meid: meteooride eest, mitmesuguste kiirguste eest (UV kiirgus, räntgenkiirgus); toimub konvektsioon (gaasikihtide segunemine), mille tõttu ei teki suuri temp kõikumisi. Maa korral on tähtis ka vee olemasolu. Kuu
neljal nädalal oleks tähelepanu jõu ja kahel viimasel nädalal kiiruse arendamisel. Kiiruse arendamise faasil ületaks liigutuste kiirus võistlustempot. Selle perioodi näidisprogramm on esitatud tabelis 6.3. Tabel 5.3. Võimsuse arendamise perioodi jõutreeninguprogramm. 1. päev 2. päev 3. päev Takistusega sõudmine Kangiga kükid 4x6 80% Takistusega sõudmine 1 KM 6x10 Rinnalevõtt 4x6 80% 1 KM 6x10 sagedusega 10 tõmmet sagedusega 10 tõmmet minutis minutis 4x8 Vastu lauda tõmme 4x6 80% 4x250 m stardist sagedusega 8 tõmmet minutis 1 KM Kangiga käte kõverdamine 4x6 80% 1 KM
annaabi.ee 
