jäänud probleem Uimastisõltuvus seostub tavaliselt noortega, kuid see nähtus esineb igas vanuses. Eakate kohta on praegu vähe andmeid, mistõttu on keeruline hinnata probleemi täpset ulatust ja mõju. Tulevikuprognoosid, aga tekitavad muret ning tõenäoliselt kujuneb eakate uimastisõltuvus tähelepanuta jäänud kodanike tähelepanuta jäävaks probleemiks. Nagu graafikust näha, vananeb Euroopa rahvastik kiiresti. 20. sajandil kolmekordistus üle 65aastaste eurooplaste arv ning eeldatav eluiga pikenes üle kahe korra. Aastaks 2028 moodustavad vähemalt 65aastased üle veerandi Euroopa rahvastikust. Hinnangu kohaselt kahekordistub aastail 20012020 uimastisõltuvuse ravi vajavate eakate arv. See on tingitud osalt sõjajärgse suure sündivusega põlvkonna (sündinud aastatel 1946 1964) suurusest ning selle põlvkonna ulatuslikumast uimastite tarbimisest. Uimastisõltuvusprobleemidega eakate arvu kasv toob kaasa uusi ja suuremaid nõudmisi
See, mis näib olevat loomulik sõnade järjekord, peegeldab tegelikult, millist kahest tunnusest peavad inimesed tähtsamaks. Intelligentsus, atraktiivsus ja lahkus on küll tähtsad, kuid ometi näivad nad olevat teisejärgulised vanuse kõrval. Turner (1973) väidab, et selline sõnade jrk (the old intelligent woman) on veider, sest ei peegelda meie harjumuspärast mõtlemisviisi. Samu sõnu, mida kasutatakse 20–60aastaste kohta, saab kasutada ka üle 65aastaste kohta. Ometi esimesed sõnad, mis üle 65aastaste puhul pähe tulevad, on just need, mida saab kasutada ainult selles vanuses inimeste kohta: pensionär, vanamees jne. Alla 5aastaste kohta käivat sõnavara ei saa aga kasutada teiste vanusegruppide kohta. Teatud omadussõnad kuuluvad justkui ainult teatud vanusegrupiga kokku. Nt omadussõnu elukogenud, väärikas, kibestunud, nõder kasutatakse vanemate inimeste puhul, aga armsake, üleannetu, vallatu väikeste laste kohta
inimesed, kes on: koondatud, lõpetanud lapsehoolduspuhkuse, loobunud koduperenaise rollist, vallandatud 208. Püsiseisundis: on töö leidnud inimeste arv võrdne töö kaotanud inimeste arvuga, on töötuse tegelik määr võrdne loomuliku/naturaalse töötuse määraga 209. Täitke lünk: Eurostat prognoosib, et 2060. aastaks väheneb Eesti elanikkond 2020. aastaga võrreldes 8,8% ning 65aastaste ja vanemate inimeste osakaal kasvab sarnaselt statistikaameti prognoosiga jõudes ....................................le protsendile (allikas Eesti Pank Tööturu ülevaade 2019/2). 30 210. Tööjõus osalemise määr ehk aktiivsuse määr näitab: tööjõu protsentuaalset osakaalu tööealisest elanikkonnast 211. Lühiajaline töötus on tõenäoliselt enamasti ………………….. töötus ning
aastal positiivne Harju- ja Tartumaal ning keskmisest rohkem vähenes rahvastik Kirde- ja Kagu-Eestis. Tõene 30. Eesti Panga Tööturu Ülevaate 2019/2 andmetel on tööjõu-uuringu üldkogumiks Eesti residendid ehk püsielanikud, kes on riigis elanud või plaanivad siin elada vähemalt 12 kuud ja veedavad enamiku oma vabast ajast Eestis. Tõene 31. Täitke lünk: Eurostat prognoosib, et 2060. aastaks väheneb Eesti elanikkond 2020. aastaga võrreldes 8,8% ning 65aastaste ja vanemate inimeste osakaal kasvab sarnaselt statistikaameti prognoosiga jõudes ....................................le protsendile (allikas Eesti Pank Tööturu ülevaade 2019/2). 30 32. Kui tööga hõivatuid on 200 tuhat ning töötuid 20 tuhat inimest, siis töötuse määr on ligikaudu ……………….. protsenti: 9,1 (20/20+200)*100 33. Friktsionaalne töötus on töötus, mis on põhjustatud: ajast mis kulub uue töö otsimiseks 34
annaabi.ee 
