Kirjutas juba noorelt aga sahtlisse. Ei tahtnud oma luuletusi avaldadagi aga sõprade õhutusel on avaldatud luulekogud. Talvik oli tundeline natuur, depressiivse olemusega ja kriitiline, isemeelne. Jättis pooleli Treffneri günaasiumi, põgenes ta kooliajal kodust ja töötas Kohtla kaevanduses aasta aega. Pärnus lõpetas gümnaasiumi, läks Tartu Ülikooli filosoofia teaduskonda aga jättis ka selle pooleli. Abikaasa oli Betti Alver. Talvik rehabilideeriti 60nendatel aastatel. Esindab sümbolismi ja ekspressionismi. Ta on pihtimuslik. Mahult on Heiti Talvik kirjutanud väga vähe. Ilmunud on 2 luulekogumikku. Esimene luulekogu "Palavik" ilmub 1934 aastal. Luulekogu on dekadentlik (liikumine, mida iseloomustab väsimuse, languse tajumine, pessism. Suurt tähelepanu pöörati vormile ja peenele töötlusele. Maailm on autori jaoks pahesid täis, inimese hing ja tunded on väärdunud. Põlgab ennast ja maailma. Samas on tunda huumori ja iroonia ning
teatraalsust. Tüüpilisuse nõue viis must-valgete skeemideni. Isegi kui roll oli jama, pidi näitleja sellega siiski lavale astuma. Kontakt modernismiga sula-ajastu lõpul, samuti post-modernismiga. 70ndatel stabiilne olekuaeg, 80nendatel samuti stabiilne, vaatamata imelikele suhtumistele, suvalisele tsensuurile jne. 2. Mille poolest erineb olustikurealism sotsialistlikust realismist? Tooge näiteid olustikurealistlikust teatrist. Olmerealism muutus populaarseks 50nendate II poolel, 60nendatel. Seda iseloomustas stiililine järjepidavus, staatilisus, olustikulisus, täpsus, pisiasjadel lasus suur osatähtsus, näitleja mängus taotleti lihtsust, edasi kanti elutarkus ja mõõdukus. Teatrilavastus lähtus tekstist, stiil tulenes kirjandusliku teksti stiilist. Populaarsed olid nii Eesti kui ka nõukogude repertuaar. Publiku hulgas oli populaarne Eesti klassika, seda lavastati olmerealistlikus võtmes. Lavakujundus ja kostüümid: visuaalne keskkond ja illusionism, detailsus,
uued kogemusjutud kohandati luterliku maailmavaatega (eeldused keskaegsete pühakute ilmumiseks kadusid) Keskaegsed ilmutusjutud "muutusid" väljamõeldusteks tõsilugude kõrval. 11.10.11 Rahvausund Usundiuurimine ajaloolises ja tänapäevases võtmes. Igasugune vaade minevikku on problemaatiline usund ei ole tekstidekogum, pigem on mingi vaade või paradigma eesti rahvaluule uurimine on olnud väga soome-keskne 50ndatel ja 60nendatel hakkas laugaste ja tema õpilased On paradoksaalne, et püsivad motiivid, värsid, värsimõõdud, kui tekst minevik on meile veel fragmentaalne, kuna minevikust valitakse ja uuritakse neid, mis on olevikus hetkel oluline, aktuaalne. Peale valikulisuse on minevik mälu tõttu. Osad dokumendid on ladinakeelsed, saksakeelsed lisaks sellele on see gooti kirjas ja siis veel käekirjade desifreerimine. 19. saj gooti kiri on veel eriti isikupärane.
Sama skeem on ka teises romaani sarjas ,,Tõde ja Õigus" Vaheteos. ,,Imede saar" Proosa Nõukogude Eestis Kehtiv suund oli sotsialistlik realism, mis seadis kirjandusele väga kindla eesmärgi - kujutada kommunistlikku ühiskonna ülesehitust. Tegelased pidid olema teel kommunustliku ühiskonna poole, pidi näitama inimeste arengut. Algul on inimene kapitalistliku mõtlemisega, siis silmad avanevad ja mõistab kui oluline on kommunism ja asub seda ühiskonda üles ehitama. 60nendatel veel polnud. Siis saime kapitalistlikelt riikidelt eeskuju mitte idast. 60ndendatel hakkab tulema mõjutusi (Kafka arusaam ühiskonnast kujutab kõike väga realistlikult ja ühel hetkel on nihestatus, mis viib kõik absurdini. Unenäo loogika). Selline lähenemine läheb Nõukogude Eesti kirjandusse. Arvo Valton (1935 ... ) Lühivormide viljeleja. Prosaist. Novellikogu ,,Veider soov". Hakkab muutma seniseid suundi Eesti kirjanduses
annaabi.ee 
