mandrijäätumine, mis ulatub ka kvaternaari. Kvaternaar algas umbes 2 miljonit aastat tagasi ja kestab tänaseni. Suured alad maismaast, eriti põhjapoolkera olid algselt kaetud jääga. Umbes 500 000 aastat tagasi ilmusid inimeste eelkäijad. Kvaternaaris kujunes välja tänapäevane elustik, kujunesid välja neandertallased ja tänapäeva inimesed. http://www.miksike.ee/docs/elehed/4klass/3maakera/elutuba/uusaegko.htm http://www.ua.miksike.net/documents/main/elehed/7klass/5geoloogia/7-5-13-2.htm http://et.wikipedia.org/wiki/Uusaegkond
Paleosoikum ehk vanaaegkond Ajastu-Perm Paleosoikum Paleosoikum ehk vanaaegkond on Geokronoloogiline üksus (aegkond). Paleosoikum vastab ajavahemikule 542-251 miljonit aastat tagasi. Paleosoikum on Fanerosoikumi vanim aegkond. Kogu Paleosoikumile eelnevat geoloogilist aega nimetatakse eelkambriumiks. Paleosoikumile järgnes Mesosoikum ehk keskaegkond. Paleosoikum hõlmab kuus geoloogilist ajastut (vanim ajastu on alumine). Need on: Perm Karbon (kivisöeajastu) Devon Silur Ordoviitsium Kambrium Paleosoikum Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Paleosoikumi elustik Paleosoikumi esimesel poolel oli elu vaid meredes, hiljem asustati ka maismaa. Aegkonna alguses ilmusid põhjaeluviisiga mereselgrootute h...
Miksike.ee http://www.miksike.ee/docs/elehed/7klass/5geoloogia/7-5-11-1.htm Teadlased arvavad, et Maa koos päikesesüsteemiga tekkis umbes 4,6 miljardit aastat tagasi. Alguse sai kõik kettakujulisest pöörlevast gaasi- ja tolmupilvest, mis hakkas rõngaste kaupa tihenema. Päike moodustus pilve keskosast, välistest rõngastest said aga planeedid, mis hakkasid tiirlema ümber Päikese. Mõned planeedid said endale ka kaaslased - kuud, mis omakorda tiirlevad ümber nende endi. http://www.miksike.ee/docs/referaadid2005/maa_uldiseloomustus_gerda.htm
· Pooled maailma geisritest asuvad Yellowstoneis. · Geotermaalenergia otsimine inimeste poolt on mõned geisrid hävitanud. · Waimangu geiser Uus- Meremaal purskas 1904. aastal 490 meetri kõrgusele. Kasutatud kirjandus: · http://et.wikipedia.org/wiki/Geiser · http://et.wikipedia.org/wiki/Fly_geiser · http://en.wikipedia.org/wiki/File:Beehive_geyser.jpg · http://www.miksike.ee/docs/lisa/4klass/3maakera/geisr4.htm · http://miksike.ee/docs/elehed/7klass/5geoloogia/7-5-17-4.htm · http://et.wikipedia.org/wiki/Pilt:Grand_Prismatic_Spring_and_Midway_Geyser_Basin · http://www.flickr.com/photos/liquidinplastic/4092432922/ · http://www.sannikov.org/en/propertydg.htm · http://et.wikipedia.org/wiki/Geisrite_org · http://answers.yahoo.com/question/index?qid=20071126030327AAOhzC8 · http://en.wikipedia.org/wiki/Steamboat_Geyser · http://icelandiscool.com/geysir/ · http://www.johnstonsarchive.net/geysers/geyserimg.html
Paleosoikum ehk vanaaegkond Ajastu-Perm Anna Renzina 10 b klass Jõhvi Gümnaasium Palosoikum Palosoikum ehk vanaaegkond on kronostratigraafiline üksus (ladekond) ning Geokronoloogiline üksus (aegkond). Paleosoikum vastab ajavahemikule 542...251 miljonit aastat tagasi. Paleosoikum on Fanerosoikumi vanim aegkond. Kogu Paleosoikumile eelnevat geoloogilist aega nimetatakse eelkambriumiks. Paleosoikumile järgnes Mesosoikum ehk keskaegkond. Paleosoikum hõlmab kuus geoloogilist ajastut (vanim ajastu on alumine). Need on: Perm Karbon (kivisöeajastu) Devon Silur Ordoviitsium Kambrium AjastuPerm Soomeugri hõimu nimest Eriti kuiv ja külm ajastu. Suurim ookeani taandumine. Jäätumiste vahel kuivad kuumad perioodid. Vanaaegkond lõpeb suure liikide hävimisega Permi Triiase ekstinktsiooniga. Niiskuslembeste eostaimede asemele paljasseemnelised okas ja hõlmik...
http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/ 4/4f/Yellow_river_-_A._Holdrinet.jpg http://lepo.it.da.ut.ee/~hang/Vooluveepv.htm http://et.wikipedia.org/wiki/Pinnavorm http://et.wikipedia.org/wiki/Moldorg http://et.wikipedia.org/wiki/S%C3%A4lkorg http://et.wikipedia.org/wiki/Lammorg http://et.wikipedia.org/wiki/J%C3%A4gala_juga http://www.miksike.ee/docs/elehed/7klass/5geoloogia/7-5-25-3.htm http://www.geo.ut.ee/raivo/Orud.html Carol Varley ja Lisa Miles, 1992, Laste geograafia entsüklopeedia, Tallinn ,,Koolibri" 1995, lk 28 Ivar Arold, Anto Raukas ja Herbert Viiding, 1987, Geoloogia alused, Tallinn ,,Valgus" 1987, lk 110-117
Tänapäeval uurivad teadlased seda, mis toimub Vaikse ookeani veekihtide sees, sealset faunat ja floorat. Uuritakse seda, kuidas see hiiglaslik veemass mõjutab maailma loodust, kliimat. Praeguse Okeaania saarte ökoloogidele tekitab muret globaalne soojenemine, sest paljud saared on väga madalad ja vähimgi polaarjää sulamine võib need lihtsalt ära uputada. Kasutatud kirjandus 1. http://www.miksike.ee/documents/main/elehed/7klass/5geoloogia/7-5- 20-2.htm 2. ENEKE 4 3. http://www.hot.ee/voidmain/referaadid/vaikne/vaikne.html
Raskusjõu tuttu kukuvad kõik vabad kehad maapinna poole. Kehtib seaduspärasus mida suurem on keha mass, seda suurem on raskusjõud. Hõõrdejõud mõjub omavahel kokkupuutes olevate kehade pindade vahel. Hõõrdejõu tõttu muutub keha kiirus. Elastse keha kuju muutmisel tekib kehas elastsusjõud. Elastsusjõu tõttu taastub keha esialgne kuju. Keha kuju muutumine kutsub esile keha või kehaosade kiiruse muutuse. Kasutatud materjal http://www.miksike.ee/docs/elehed/7klass/5geoloogia/images/7-5-6-1-1.gif http://www.miksike.ee/docs/referaadid2005/joud_evelin.htm http://et.wikipedia.org/wiki/J%C3%B5ud http://webcache.googleusercontent.com/search? q=cache:x8jAaOfvIF0J:tooleht.matefus.pri.ee/Joud.ppt+j %C3%B5ud&cd=6&hl=et&ct=clnk http://y.delfi.ee/thumb/82271/3881867_DXUn64.jpeg http://et.wikipedia.org/wiki/Mass Loodusõpetuse õpik 7. klassile http://et.wikipedia.org/wiki/Raskusj%C3%B5ud http://www.rak.edu
eriti ulatuslik põhjapoolkeral Pleistotseeni organismid ei erinenud oluliselt nüüdisaegsest, aga selgroogsete faunas oli Pleistotseeni alguses veel rohkesti Neogeeni loomi (näiteks mõõkhambuline tiiger, hipparion), kes elasid koos Kvaternaarile eriomaste liikidega. Paljud karmi kliimaga kohastunud liigid (näiteks mammut, karvane ninasarvik) on tänapäevaks välja surnud Kasutatud materjalid http://www.ut.ee/BGGM/index http://www.miksike.ee/docs/elehed/7klass/5geoloogia/7-5-11-1. htm Bioloogia gümnaasiumile 2. osa 4. kursus' http://en.wikipedia.org/wiki/Earth http://eps.berkeley. edu/cig/depaolo/eps102/lecture_images/Early_Earth.jpg
põgeneda kiskjate eest. Kõigusoojastel on väiksem talumisvõime. Neid eristab ka püsisoojastest luude ehitus. Dinosauruste luud aga on rohkem püsisoojaste loomade omade moodi kui vastupidi. Isegi suured dinosaurused olid aktiivsed, hästi kohanenud loomad. Äkiline väljasuremine kriidiajastu lõpus oli rohkem õnnetuse moodi kui bioloogiline katastroof (joonis 7). http://www.loodusajakiri.ee/horisont/artikkel224_217.html http://www.miksike.ee/docs/elehed/7klass/5geoloogia/7-5-13-1.htm Triiase ajastu algas 225 miljonit aastat tagasi ja kestis 33 miljonit aastat. Triiase ajastu metsades kasvasid hiiglaslikud mammutipuud ja sihvakad küpressid, seedrid, kuused, männid ja sõnajalgpalmid. Arvukate maismaaselgroogsete seas olid valitsejaks roomajad saurused, neid jätkus ka vette, kus elasid kalasisalikud. Nendega koos elasid ka ürgkilpkonnad. Triiases ilmusid ka esimesed algelised imetajad. Maavarade poolest on triiase kihid suhteliselt vaesed.
02.2008) 7. http://lepo.it.da.ut.ee/~arps/maateadus/MT_maavarinad_seismika.htm (vaadatud 16.02.2008) 8. http://www.geography-site.co.uk/pages/physical/earth/cause.html (vaadatud 16.02.2008) 9. http://www.madsci.org/posts/archives/2001-12/1009228703.Es.r.html (vaadatud 16.02.2008) 10. http://www.geo.mtu.edu/volcanoes/hazards/primer/eq.html (vaadatud 16.02.2008) 11. http://allshookup.org/quakes/etypes.htm (vaadatud 16.02.2008) 12. http://www.miksike.ee/documents/main/elehed/7klass/5geoloogia/7-5-18-1.htm (vaadatud 16.02.2008) 13. http://blog.wired.com/wiredscience/2007/01/people_can_caus.html#comment- 27353098 (vaadatud 16.02.2008) 14. http://encarta.msn.com/encyclopedia_761571674_2/earthquake.html (16.02.2008) 15. http://www.olympus.net/personal/gofamily/quake/causes.html (vaadatud 16.02.2008) 16. http://www.johnmartin.com/earthquakes/eqpapers/00000054.htm (vaadatud 16.02.2008) 17. http://query.nytimes.com/mem/archive-free/pdf?
Pleistotseeni alguses veel rohkesti Neogeeni loomi (näiteks mõõkhambuline tiiger, hipparion), kes elasid koos Kvaternaarile eriomaste liikidega. Paljud karmi kliimaga kohastunud liigid (näiteks mammut, karvane ninasarvik) on tänapäevaks välja surnud. Homo erectus ehk püstine inimene Homo sapiens ehk tark inimene Kasutatud materjalid http://www.ut.ee/BGGM/index http://www.miksike.ee/docs/elehed/7klass/5geoloogia/7-5-11-1. htm Bioloogia gümnaasiumile 2. osa 4. kursus' http://en.wikipedia.org/wiki/Earth http://eps.berkeley. edu/cig/depaolo/eps102/lecture_images/Early_Earth.jpg
annaabi.ee 
