imetamise ajal ning kasvuperioodil. Taimetoitlastel on soovitatav piisava tsingikoguse saamiseks süüa teraviljatooteid (näiteks on suure tsingisisaldusega nisukliid, täisterakaerahelbed, näkileib), seemneid, pähkleid ja kaunvilju. KALORAAŽ Terviseriskid saavad alguse taimetoitluse puhul madalast kaloraažist. Lihtsaim viis näiteks energiavaeguse ennetamiseks on pidada toitumispäevikut. Näiteks väikelapse ööpäevane vajaminev kaloraaž on 850-1250 kcal. Minu näitel (18.aastane, 59kg ja 173 cm) on päevane tervislik energiahulk kehakaalus säilitamiseks 1980 kcal. Toitumispäevikusse tuleks kirja panna kogu päeva jooksul tarbitud toidu kogus. Taimetoitlusega saab kõik vajaminevad kalorid kätte, kui tarbida õigeid toiduaineid ning õiges koguses. Kaloraaži saab taimetoitluse puhul suurendada näiteks toorsalatile oliivi- või kreekapähkliõli lisamisega, mis ühtlasi aitab kaasa ka vitamiinide imendumisele. Samuti võib hommikupudrule juurde lisada pähkleid ja
puusavöö ees. Tähtsaim nõue - vältida varajast jalgade ettetoomist. Sportlane heidab jalad ja käed ettepoole, et maanduda äratõukepakust võimalikult kaugele. Parimad sportlased maanduvad äratõukepakust kuni 9m kaugusele. Sportlase eripära · Kaugushüppajad on suurepärased sprinterid nii 100m kui 200m distantsidel. Rahvusvahelisel tasemel on meeste keskmine pikkus 185cm ja kaal 78kg, naiste puhul 177cm ja 59kg. (Tuntuim näide on Carl Lewis). · Treening hõlmab 20-40m ja pikemate distantside sprindijookse staadionirajal, muutustega sammude sageduses ja pikkuses. Hüpped, hüppenööriga hüppamine, topispalli viskamine, jalgade venitused ja lihastreening on hädavajalikud. 8 Treening Hüppamine Kaugushüppajatel on nädalas 2-3 hüppetrenni
kaugusele. Sportlased võivad avaldada äratõukepakule kuni 360kg survet. Jalatsid peavad seetõttu olema valmistatud nii, et nad hoiaksid jalga väga kindlalt paigal, samal ajal kui naelad kindlustavad tõmbe ja stabiilsuse. 1.3 SPORTLASE ERIPÄRA: · kaugushüppajad on suurepärased sprinterid nii 100m kui 200m distantsidel. Rahvusvahelisel tasemel on meeste keskmine pikkus 185cm ja kaal 78kg, naiste puhul 177cm ja 59kg. · Treening hõlmab 20-40m ja pikemate distantside sprindijookse staadionirajal, muutustega sammude sageduses ja pikkuses. Hüpped, hüppenööriga hüppamine, topispalli viskamine, jalgade venitused ja lihastreening on hädavajalikud. Kaugushüpe nõuab mitmekülgset treeningut. Kaugushüppajatel on nädalas 2-3 hüppetrenni, pakule lähenemist ja läbijooksu korratakse 6-8 korda. Plahvatuslikud liigutused, trepil üles-
1908.a Henry Ford rajs tehase automudeli T masstootmiseks 1894.a esimene autovõidusõit Pariis-Rouen (max. Kiirus 12km/h) 1955.a Le Mans'i võidusõit (Nõudis 84 inimelu ja vigastatuid üle 100-a) Maailma pikim teestik - Pan-Ameerika autotee 47000km Kõige rohkem autoteid USA, üldpikkus üle 6 miljoni km Pikim teadaolev liiklusummik 16.02.1980, Prantsusmaa, 176km Väikseim auto Peel P50, Pikkus 1.34m, laius 99cm, kõrgus 1.34m, kaal 59kg Kergeim auto 9.5kg, Max. 25km/h Pikim auto pikkus 30.5m (bassein, hüppelaud, ülisuur vesivoodi) Pikim mootorratas pikkus 7.6m, kaal 2000kg (Douglas ja Roger Bell) Väikseim mootorratas telgede vahe 10.8cm, istme kõrgus 9.5cm, tagumise ratta läbimõõt 2.4cm, esimese ratta läbimõõt 1.9cm (selle rattaga läbiti 1m) Kiiruserekord maapinnal 1227.985km/h (helikiirus 1191.6km/h) Nevada(USA) Andy Green
annaabi.ee 
