Ehituseks vajaminevad detailid telliti lisaks Inglismaale ka USAst, Rootsist, Sveitsist, Saksamaat ja mujalt. Raadiojaama saatekvaliteet oli erakordselt hea. Saateid võis kuulata üle kogu Euroopa ja kogunisti Kanadas. Selle saatja puhul oli kasutatud paljusid tehnoloogilisi uuendusi, mille tulemusena oli saavutatud erakordselt suur võimsus ning kasutegur, mis ulatus 33%-ni. Olgu võrdluseks öeldud, et sama ajastu Euroopa jaamadel oli selleks keskmiselt kuni 23%. Saatja nimivõimsus oli 50kW, kuid absoluutne võimalik oleks võinud olla kuni 200kW, kui kõik tegurid maksimumini viia. Saatja lõppastme lampide jahutamiseks kasutati vett, mis liikus läbi jahutusbasseini jaamakompleksi hoovil. Talvel, kui väljas oli üle -20°C külma, oli basseinis vesi +5°C ringis [4]. Raadiomast leidis oma lõpu tänu enamlaste hävitustööle Saksa- Vene sõja hakul. 11. juulil 1941. aastal, kui Saksa Wehrmacht'I üksused lähenesid Türile, lasi Punaarmee saatejaama
materjaliga, keerles kiiresti, möödudes mähistest, lastes kord rohkem, kord vähem magentvälja läbi. Need muutused aga indutseerisid voolu mähistes. Kuna ketas keerles üsna kiiresti ning auke oli palju, oli väljundsagedus võrdlemisi suur.[5] Alexandersoni generaator tekitas kandjalainet sagedusega 100kHz, mis oli piisav , et amplituudmodulatsiooniga inimhäält edasi kanda. Esimese põlvkonna seadmete võimsuseks oli 50kW ning need ehitati aastal 1906 [5] Signaali vastuvõtmiseks kasutati sel ajal n.ö. kristallvastuvõtjaid, mis koosnesid pikast antennist, häälestuspoolist, detektorkristallist (enamasti galeniit) ja kõrvaklappidest või kõlarist. Eriliseks muudab need vastuvõtjad nende lihtsus ning see, et nad ei vaja eraldi toiteallikat, kuigi mõnikord oli vajalik signaali võimendamine peale vastuvõtmist, seda põhiliselt juhul kui signaali allikas asus kaugel. [6] Revolutsioon toimus
2.2 Rihmülekande puudused: · Suhteliselt suured mõõtmed · Rihma väike tööiga · Rihma libisemisest tingitud muutuv ülekandearv · Rihma pingusest tingitud suured koormused võllidele ja laagritele 2.3 Rihmülekannete klassifikatsioonid Lamerihmülekanded on kiilrihmülekannetest eelistatavamad suuremate pöörlemiskiiruste, telgede suure vahe ning ülekande maksumuse võimaliku vähendamise korral. Ülekantav võimsus on tavaliselt 0,5...50kW, kuid esineb ka lamerihmülekandeid võimsusega 1000kW ja rohkem Lamerihmülekannete erikujud: Praktikas kasutatakse mitmesuguste skeemide järgi kujundatud lamerihmülekandeid. · Lahtist ülekannet kasutatakse, kui võllid on paralleelsed ja pöörlevad samas suunas. · Ristuva rihmaga ülekannet kasutatakse, kui võllid on paralleelsed, kuid pöörlevad vastassuunas. · Poolristuva rihmaga ülekannet kasutatakse kiivate võllide puhul.
· Rihma pingusest tingitud suured koormused võllidele ja laagritele Rihmülekannete klassifikatsioon · Lamerihmülekanne · Kiilrihmülekanne · Ümarrihmülekanne · Hammasrihmülekanne Klassikaline kiilrihmülekanne 5.7 Lamerihmülekanne Lamerihmülekanded on kiilrihmülekannetest eelistatavamad suuremate pöörlemiskiiruste, telgede suure vahe ning ülekande maksumuse võimaliku vähendamise korral. Ülekantav võimsus on tavaliselt 0,5...50kW, kuid esineb ka lamerihmülekandeid võimsusega 1000kW ja rohkem. Lamerihmülekannete erikujud a-lahtine ülekanne; b-ristuva rihmaga ülekanne; c-poolristuva rihmaga ülekanne; d-juhtrullidega ülekanne. Praktikas kasutatakse mitmesuguste skeemide järgi kujundatud lamerihmülekandeid. · Lahtist ülekannet kasutatakse, kui võllid on paralleelsed ja pöörlevad samas suunas. · Ristuva rihmaga ülekannet kasutatakse, kui võllid on paralleelsed, kuid
annaabi.ee 
