Parasvöötme sega ja lehtmets Sandra Ivanov Levikualad: o Põhjapoolkeral väga ulatuslik o Lõunapoolkeral puudub piisav maismaa, sellepärast leidub parasvöötme metsi väga vähe Kliima: o Keskmiselt sademeid 5001000 mm aastas o Aasta keskmine temperatuur 310° C o Erinevates kohtades erinev temperatuur ja erinev sademete hulk o Suvel võib temperatuur kesmiselt tõusta kuni 20°C, talvel võib langeda kuni 15°C Kliima: Mullastik: o Levivad pruunmullad o Kevadeti laguneb orgaaniline aine inten siivselt o Valitseb pruun värvus o Huumust mõõdukalt Taimestik: Suvel pakatavad leht ja segametsad rohelisest värvist. Aga
märgatavad muutused, milleks varem kulus kümneid tuhandeid aastaid, leiavad nüüd aset mõne aastakümne jooksul; lokaalsete mõjude hindamine on veel ebakindel. Kliimamuutused Õhutemperatuuri tõus tingib jääliustike järkjärgulise sulamise, ookeanipinna tõusu ja muutusi sademete koguses, aurumises, mulla niiskuses ning tormi ja tuulevööndites; Huvitav teada: umbes kahekraadiline soojenemine Euroopas tähendab kliimavöötmete nihkumist umbes 5001000 km põhja poole ja ligikaudu 300 m kõrgemale; merepind tõuseb 2100. aastaks umbes 60 cm, mis oleks üks suurimaid muutusi inimkonna jaoks kogu planeedil. inimkonnale võivad kõige raskemaks muutuseks osutuda muutused veeringes; tunduvalt hakkab muutuma sademete hulk, millel on olulised tagajärjed põllumajandusele, veevarustusele, vee jaotumisele ja vee energia tootmisele; ökosüsteemidele saab otsustavaks nende kohanemisvõime muutuvates keskkonnatingimustes;
Vahel nimetatakse pampaks ka tasast ala Peruus. Kohalike keeles tähendab pampa tasast pinda või tasandikku. Kohalike keeles tähendab pampa tasast pinda või tasandikku. Kliima Pampade kliima on võrreldes teiste rohtlatega aastaringi suhteliselt soe ja niiske. Talved külmad, suved kuumad ja niisked Suve kõige soojemal kuul, jaanuaris, on õhutemperatuur 20°C kuni 25°C. Talvel (juulis) on keskmine temperatuur 10°C. Aastane sademete hulk on 5001000 mm ning sademed jaotuvad aasta läbi üsna ühtlaselt. Pampas on levinud väga viljakad punakasmustad mullad. Pampasid eristab teistel kontinentidel asuvatest rohtlatest asjaolu, et nad ei asetse mitte parasvöötmes, vaid lähistroopilises kliimavöötmes. Pampa sademete ja temperatuuridiagrammid Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level
loomaliiki. Kitsealused liigid jagunevad 3 kategooriasse. Fakte Maailmas aastas Toodetakse 1709 miljonit tonni plastikut Raisatakse 10 kg plastpakendeid inimese kohta Igas minutis võetakse maailmas kasutusele miljon uut kilekotti Euroopas pakendatakse 50% toodetest plastpakenditesse(sellest 46% kile, 27% plastpudelid Kui kaua prügi laguneb Kilekotid ja plastpudelid Õhu käes 20 aastaga väikesteks tükkideks Täielikult 5001000 aastaga/ mitte kunagi Klaaspudelid miljon aastat Konservikarp 100 aastat Mähkmed 500 aastat, teatud komponendi mitte kunagi Mahavisatud suitsukoni viis aastat Prügimäele saadetud paber ja papp paar kuud Taaskasutus on vajalik kolmel põhjusel: Vajadusel pidurdada jäätmete hulga kasvu Vähendada uue toodete tootmisel tekkivat keskkonnakoormust Vältida ladustamist, sest tekkivad ohtlikud ained reostuvad keskkonda
Autor: Tiiu Uibo Võhma Gümnaasium 2001 Maailma suurimad kõrbed Rub al Hali RUB al HALI (KHALI) "tühi neljandik". Liivakõrb Araabia poolsaare kaguosas, peamiselt Saudi Araabias. Ulatus põhjast lõunasse umbes 500 km, läänest itta umbes 1200 km, pindala ligikaudu 700 000 km 2 (maailma suurimaid liivakõrbeid). Asub suures nõos, pinnamoelt idast läände kerkiv tasandik (100200 meetrist 5001000 meetrini). Umbes 80% territooriumist hõlmab tuiskliiv, hiigelbarhaanide (kaarluidete) kõrgus ulatub 150300 meetrini. Lõuna ja idaosas leidub naftat. Kuiv troopiline kliima (sademeid alla 100 mm/a). Päeval tõuseb kuumus 55°C, öösel on 2°C. Taimestik liigivaene, kasvab kaameliohakas ja okasmalts. Õhtuti võib näha lendamas mõnda lindu, vilksatamas sisalikku või siuglemas madu. Kõrbe äärealadel elavad peamiselt beduiinid, kes tegelevad kaamelikasvatusega.
annaabi.ee 
