Toimub gaasi eraldumine CaCO3 + H2SO4 = CaSO4 + CO2 +H2O . RÄNI Leidumine looduses:levikult teisel kohal. Füüsikalised omadused-hallikas, väga kõva kristalliline aine, hea pooljuht. Keemilised omadused: a) hapetega ei reageeri .b)reageerib alustega Si + 4NaOH = Na4SiO4 + 2H2 tekib naatriumsilikaat.c)kõrgel temperatuuril reageerib hapnikuga Si + O2 = SiO2 .4)Tähtsamad räni ühendid A) Ränidioksiid SiO2 (kvarts) B) Ränihape: SiO2 + 4NaOH = Na4SiO4 + 2H2O. Na4SiO4 + 4HCl = H4SiO4 + 4NaCl . Tsement- lubjakivi + savi. Betoon-tsement + liiv + kruus. Betoon on tugev, ei karda niiskust, on külmakindel ja tulekindel. Savi koosneb savimineraalidest. Kuivana on rabe, niiskena pehme ja vormitav Klaas- puhas liiv(kvarts) + sooda (naatriumkarbonaat) +lubjakivi kaltsiumkarbonaat)Klaas on läbipaistev,, püsiv peaaegu kõigi ainete suhtes. Mattklass-klaasipinda töödeldakse liivajoaga. Kvartsklaas- laseb läbi UV kiirgust. On väikese soojuspaisumisega.
1)Leidumine looduses:le vikult teisel kohal. 2)Füüsikalised omadused: hallikas, väga kõva kristalliline aine, hea pooljuht. 3)Keemilised omadused: a) hapetega ei reageeri b) reageerib alustega Si + 4NaOH = Na4SiO4 + 2H2 tekib naatriumsilikaat c) kõrgel temperatuuril reageerib hapnikuga Si + O2 = SiO2 4)Tähtsamad räni ühendid A) Ränidioksiid SiO2 (kvarts) B) Ränihape: SiO2 + 4NaOH = Na4SiO4 + 2H2O Na4SiO4 + 4HCl = H4SiO4 + 4NaCl C)Tsement- lubjakivi + savi. D)Betoon-tsement + liiv + kruus. Betoon on tugev, ei karda niiskust, on külmakindel ja tulekindel. E)Savi koosneb savimineraalidest. Kuivana on rabe, niiskena pehme ja vormitav F)Klaas- puhas liiv(kvarts) + sooda (naatriumkarbonaat )+lubjakivi (kaltsiumkarbonaat) Klaas on läbipaistev,, püsiv peaaegu kõigi ainete suhtes. Mattklass-klaasipinda töödeldakse liivajoaga. Kvartsklaas- laseb läbi UV kiirgust. On väikese soojuspaisumisega.
paksune kiht. Jälgida 3-5 min jooksul, mis toimub NaCl kristallide ümber. Lahus värvus tumesiniseks. Kirjutada reaktsioonivõrrand teades, et lahusele annab sinise värvuse CoCl 4 2- ioon ja roosa värvuse Co(H2O)6 2+ kompleksioon. Co(NO3)2 6H2O + CH3COOH = Co(H2O)6 2+ + 2NO3- Co(H2O)6 2+ + 4NaCl = CoCl42+ + 4Na+ + 6H2O c) eelmist lahust loksutada kuni NaCl kristallid on lahustunud ja lisada lahusesse pesupudelist ettevaatlikult mööda seina ca 1 mL vett. Kirjelda, mis toimub. Lahus muutub helelillakaks Kirjutada reaktsioonivõrrand, teades, et lahusele annab sinise värvuse CoCl 4 2- ioon ja roosa värvuse Co(H2O)6 2+ kompleksioon.
Õhk, aur ja SO 2 juhitakse üle ettekuumutatud sisemisse torusse antakse kompressoriga gaasilist CO2. Fosforhappe kokkuaurutamisel pestakse sekundaarauru keedusoola kristallide NaCl: Vedelammoniaak antakse pumbaga ülalt reaktori veega, tekib H2SiF6 4NaCl + 2SO2 + O2 + 2H2O = 2Na2SO4 + 4HCl torudevahelisse ruumi, kus ta, liikudes ülalt alla, uhub H2SiF6 voib välja sadestada sooda abil: HCl saagis on 93-98% reaktori siseseinu, kaitstes neid korrosiooni eest ning H2SiF6 + Na2CO3 = Na2SiF6 + H2O + CO2 3.Vesiniku põletamine kloori keskkonnas: siseneb alt sisemisse torusse, reageerides CO2-ga
Ahhaat ja tulekivi koosnevad amorfse ja kristallilise ränidioksiidi segust. Ränidioksiidi kristallid kujutavad endast hiigelpolümeeri, kus iga Si aatom on ümbritsetud nelja O aatomiga, moodustades SiO4 tetraeedri. 4. Ränihapped. Ränidioksiid on happeline oksiid. Kuna ta vees ei lahustu, saadakse ränihappe soolasid ränidioksiidi reageerimisel leelistega. Ränihappe sooladest tõrjutakse ränihape tugevama happega välja: SiO2+4NaOH=Na4SiO4+2H2O Na4SiO4+4HCl=H4SiO4+4NaCl Ränidioksiidi reageerimisel leelistega moodustub keerukas ränihapete segu, mille koostist võib avaldada üldvalemiga mSiO2nH2O. Neist tähtsamaiks on ortoränihape m=1, n=2 (H2SiO4), mille soolasid nimetatakse ortosilikaatideks ehk lühidalt silikaatideks. Tuntakse ka metaränihapet ja tema sooli metasilikaate. Metaränihappe valem on (H2SiO3)n, milles n väiksemaiks väärtuseks on 3. Seega on lihtsaima metaränihappe valem H6Si3O9. Ühendit H2SiO3 ja Na2SiO3 tegelikkuses ei esine
HF on alla 20 °C vedelik tänu vesiniksidemetele. Vesinikfluoriid söövitab klaasi ja lahustab silikaate.Vesinikfluoriidi kasutatakse fluoreeritud süsivesinike tootmisel. Lahustub vees piiramatult. Kloor- Värvusetu, terava lõhnaga, ärritava ja sööbiva toimega gaas, stabiilne ühend, gaasilises ja vedelas olekus on suhteliselt passiivne. H2+Cl22HCl. Kloor reageerib valguse toimel samuti plahvatusega, kuid võimalik on ka rahulik põlemine. NaCl+H2SO4NaHSO4+HCl/ NaCl+NaSO4Na2SO4+HCl/ 4NaCl+2SO2+O2+2H2O2Na2SO4+4HCl. PCl5+4H2OH3PO4+5HCl. Broom- vesinikbromiid on värvusetu, terava lõhnaga, õhus suitsev gaas. 2P+3Br2+6H2O2H3PO3+6HBr/ H2S+Br22HBr+S/ C10H8+Br2C10H7Br+HBr/ KI(s) + H3PO4(aq) HI(g) + KH2PO4(aq). Jood- värvitu, terava lõhnaga, niiskes õhus ,,suitsev" gaas, lahustub vees ülihästi, sööbiv vedelik ja tugev hape, laguneb valguse ja õhu toimel ning on tugev redutseerija. PI3+3H2OH3PO3+3HI/ PI5+4H2OH3PO4+5HI 56
annaabi.ee 
