Selles referaadis ma uurin Barcelonast, milline on ajalugu, sport, kuulsamad inimesed ja milline on Barcelona kultuur ja seal asuvad vaatamisväärsused. Selle teema valisin seetõttu, et kuna mulle väga meeldib Barcelona, siis hakkasin huvi tundma selle vastu, milline on Barcelona. Barcelona on Kataloonia pealinn, elanike arvult Hispaania teine linn. Linn asub Vahemere rannikul, Llobregati ja Besòsi jõe suudmete vahel. Linna elab 1 593 000. Kuid koos Barcelona eeslinnadega elab kokku 4miljonit inimest. Kataloonias asub ka Barcelona valitsus nimega Generalitat de Catalunya. Barcelona lipp 3 Ajalugu Legendi järgi asutas tänapäeva linna kohale Barcino koloonia kartaago väejuht Hamilkar Barkas, Hannibali isa. Roomlased ehitasid linna kohale oma kindluse umbes 15 eKr. 5. sajandil vallutasid linna läänegoodid ja 8. sajandil maurid
vastuolud.Sõdivad riigid jagunesid Atandiks ja Keskriikideks. 11. novembril 1918. aastal kirjutasid Antandi ja Saksamaa esindajad alla Compiegne'i vaherahule. Sellega lõppes 4 aastat 3 kuud ja 13 päeva kestnud Esimene maailmasõda, kuid kes selle sõjaga võitsid ja kes kaotasid? Suurimaks võitjaks võib pidada Ameerika ühendriike.Nende pinnal ei toimunud sõda, lisaks selle sõtta saadetud sõdurite hulk jäi kesiseks võrreldes teiste riikidega.Kuskil 4miljonit sõudrit mobiliseeriti esimeses maailmasõjas, mis on Venemaa 18 miljoniga võrreldes väike hulk.Märgatavalt tugevnes U.S.A majanduslik seisund, sõja tagajärjel hakkasid Eurpoopa riigid temast sõltuma.Nimelt 1921.aastaks oli Euroopa riikide võlg 21 miljardit dollarit.See tegi Euroopa riikidest U.S.A jaoks hüpiknukud. Rahuleping tõi kaasa muutusi Euroopa kaardil.Rahulepingu tagajärjel lagunes Austria-Ungari
Eestis on palju suurem rahvastiku tihedus kui Saudi Araabias nimelt 30,3 inimest km 2 kohta. Saksamaal on see aga kõige kõrgem .Seal on rahvastiku tihedus 228,6 inimest km2 kohta. 2.2 Linnastumine Saudi Araabias elab linnades 74% kogu populatsioonist. Eestis on see arv 71% ja Saksamaal 77%. Suurim linn Saudi Araabias on Riyadh, seal elab umbes 6,5 miljonit inimest ja see on ka Saudi Araabia pealinn. Teiseks suuremaks linnaks on Jeddah, kus on umbes 4miljonit inimest. 2.3 Linnastumisega kaasnevad probleemid Arenenud riikides kasvatab linnastumist immigratsioon, vähem arenenud riikides aga loomulik iive ja siseränne. Probleeme saab jaotada majanduslikeks, sotsiaalseteks ja ökoloogilisteks. Tööstuse koondumine suurtesse linnadesse tekitab transpordiummikuid, saastet, veevarustuse raskusi jt probleeme. Linnades on suureks probleemiks kodutud. Arenenudriikides on tööstus suurlinnadest välja kolinud ja linnas sees eelistatakse
sellega seotud ehitiste osade stabiilsuse nii ladestamisel kui ka pärast jäätmelademe või prügila sulgemist eriti võimaliku varisemise vastu. Jäätmete transpordil ladestuspaika peab olema välistatud võimalus jäätmete lendumiseks. Ladestatud jäätmed tihendatakase mahumassini vähemalt 900kg/m^3 Prügilad Pääsküla prügila- pääsküla prügila rajati 1972; prügile pindala on 30 ha, suhteline kõrgus on umbes 30m ja ladestatud jäätmete kogus umbes 4miljonit tonni. Tallinna prügila - Pindala on 67ha, projekti kogumaksumus kuni sulgemiseni on ca 900miljonit krooni, teeninduspiirkonnas elab ligi 500 000 elanikku, teenindab tallinna linna ja ümberkaudseid valdu. Väätsa prügila - avati 2000. aastal. Teeninduspiirkonna suuruseks on planeeritud 100 000 inimest jäätmete kogukaaluga 20 000 tonni aastas. Torma prügila - 2002 aastal rajatud prügila, jõgevamaal. Euronõuetele vastava prügila pindala on 2.6ha. Jäätmete põletmine
http://www.mhhe.com/biosci/ap/dynamichuman2/content/gifs http://www.uoguelph.ca/zoology/devobio/miller/ Peensoole limaskest omab rohkelt kurde ja need kurrud on tsirkulaarkurrud. Duodeenumi alguses asuvad pikikurrud. Kurrud on moodustunud limaskesta arvel. Soolehatud, (vili intestinales) hatud suurendavad imendumispinda 3 korda, esinevad kogu peensoole ulatuses ja annavad talle sametise ilme (u. 4miljonit, kõige tihedamalt duodeenumis). Duodeenumis on nad lühikesed ja laiad (mättataolised).Tühisooles sõrmekujulised, niudesooles naasklikujulised (kõrged ja teravad). Hattude pinda katavad epiteelrakud e. enterotsüüdid, mis suurendavad imendumist veel 200 korda. Enterotsüüdis toimub imendumine ja enne vere- ja lümfikapillaaridesse minekut ka mõned seedimise lõppstaadiumid. Hattu siseneb 1-2 arteriooli, väljub veenula ja 1 suur tsentraalselt paiknev lümfikapillaar