Transientliigpinged- n. välguimpulssidest, kondensaatorite ja kaablite lülitamistest. 9. Pingeasümmeetria Seisund kus faasipingete efektiivväärtused või faasivahelised nihkenurgad pole võrdsed. Asümmeetriategur ka=U2/U1*100% (U1-pärijärg.U2-vastujärg.) 10. Harmoonikud Perioodiline pinge moonutus. 11. Harmoonmoonutustegur Kõrgemaid harmoonikuid võib selle järgi hinnata ehk THD=(Ruutj.(UH2-e summa 2st 40ni))/U1 Kirjeldab pinge moonutust protsentides. 12. Harmoonikute allikad Põhiliselt mittelineaarsed koormused e. jõuelektroonikat kasutavad ja elektrilahendusel rajanevad tööstuskoormused. (juhitavad ajamid, alaldid, inverterid, kaarahjud, lahenduslambid, arvutid, printerid jne). 13. Paralleelresonants nähtused jaotusvõrkudes Kui mõne harmooniku sagedus=resonantssagedusega ning harmooniku allika perspektiivist
õpilasi oli umbes saja ringis. Professoreid aga vaid kümme. Rootsi Vene sõja puhkedes viidi ülikool 1655. Aastal Tallinnasse. Seal püsis ülikool kuna 1665 aastani. Tartus sai ülikool taas tööd jätkata alles 1690. aastal. Siis õppisid seal põhiliselt baltisakslased. Rootsiga ühenduse parandamisega viidi ülikool 1699. Aastal Pärnusse. Pärnus tegutses ülikool kuni vene võimud vallutasid pärnu ning taastati alles 1702. Aastal. Siis kahanes õpilaste arv 30-40ni. Ka kiriku elu uuendati. Luteri kiriku olukord oli peale Liivi sõda oli üsna täbar. Kirikuid oli käidud rüüstamas ning olid tõsiseid kahjustusi saanud, sammuti puudusid enamikel kirikutel kirikuõpetajad. Rahvas võttis tagasi muinasaja kombed: surnuid maeti vanadesse haudadesse, loobuti abielu sõlmimistest ja ristimistest. Sammuti jättis soovida ka pastorite haridus ja kõlblus. Eestimaal tegi suure töö kirikute ülesehitamisel ära J.Jhering. Ta töötas välja
asutuste juhtidel (edaspidi tööandjatel) kontrollida kas töötervishoiu ja tööohutusalase töö korraldus ettevõttes (asutuses) vastab nõuetele. Oluline on seejuures koostöö arendamine töötajate esindajatega, s.h. seaduses sätestatud töökeskkonnastruktuuride moodustamine ja töölerakendamine. Gripp- Gripp on väga nakkav viirusinfektsioon. Sümptomid on: · järsk enesetunde halvenemine · kõrge palavik (üle 38 kraadi 40ni välja) · külmavärinad · peavalu · põletikuline kurk · väsimus ja nõrkus · tunda on lihase ja /või liigesevalud · kuiv köha Tekitajad on ortomüksoviiruste sugukonda kuuluvad gripiviirused. · Ravi- Enamik gripiviiruseid on vastuvõtlikud viirusevastastele ravimitele. · Kuna viirusevastased ravimid on retseptiravimid, siis määrab vajaliku ravimi haigele arst. · See ravim ei hävita viirust, vaid vähendab selle paljunemisvõimet.
Alates sellest ajast hakati lambakasvatusele maksma otsetoetust, liitumine EL, tänu sellele lisandusid mitmed toetused. Praegu on lammaste arvukus ligikaudu 80 000. Eesti lammastest ligikaudu pooled on mahelambad (u 40 000). Eesti on Euroopa riikide hulgast konkurentsitult kõige kõrgema positsiooni peal seoses mahelambakasvatusega. Lambakasvatusettevõtteid on umbes 2000, 10 a. tagasi oli neid ligikaudu 5000. Keskmine karja suurus on suurenenud viimase 10 aasta jooksul 10 lamba pealt 40ni. Ligikaudu 60% lammaste üldarvust asub suuremates kui 100- pealistes karjades. 2001. aastal oli suuremates karjades ainult 14% lammastest. Peamine lambakasvatuse suund on lambaliha tootmine, sealt laekuvad 85% lambakasvatuse sissetulekutest. Eestis on olukord hetkel, kus lambaliha viiakse välja. Eksporditakse eelkõige Türki, aga ka teistesse Euroopa Liidu riikidesse (Holland, Saksamaa). Liha viiakse välja elulammastena. Eesti lambaliha tarbimine ei ole kõrge
-Vahenurme (Pärnumaa) – 74 liiki -Tagamõisa (Saaremaa) – 67 liiki -Mäepealse (Saaremaa) . 67 liiki -Küdema Teeäre (Saaremaa) – 65 liiki -Tärkma (Hiiumaa) – 61liiki Seega on puisniitude väikeseskaalaline liigirikkus tunduvalt suurem, kui üheski teises metsavööndi taimekoosluses. (võrdluseks: puudeta aruniitudel on rohustus sageli kuni 30 taimeliigi ruutmeetril, alvaritel küündib see üksikutes kohtades 40ni) Liigirikkuse põhjused: -regulaarne ja pikka aega kestnud majandamine (eelkõige niitmine) – suuremad liigid ei saa hakata domineerima -keskkonnatingimuste ruumiline ebaühtlus – puude all kasvavad metsataimed, lagedal niidutaimed -mulla reaktsioon (pH) – meil on liigirikkamad aluselised kooslused- need on aastatuhandeid meie aladel olnud valdavaks. -toiteelementide sisaldus mullas ja produktiivsus – suurim liigirikkus keskmise toitainete sisalduse korral
annaabi.ee 
