Bõkov meenutab Dostojevski õe peigmeest, kellesse ta suhtus küllaltki kriitiliselt, kuna see toetas materiaalselt tema õde ja perekonda. Need on kaks tegelast, kes omavad reaalseid prototüüpe. Selles tekstis peegelduvad autori isiklikud muljed. Erakorteri võimalus, vahetab tihti. Antud perioodil jälgib ta Peterburi vaeseid inimesi. Miks selline pealkiri? Kahetähenduslikkus Vaesed materiaalselt vaimuvaesed Ideoloogiline taust 40ndateks on Dostojevskil välja kujunenud poliitilised vaated. On tutvunud prantsuse sotsiaal-utopistide ideedega. Charle Fourier. Vene haritlased huvitusid sotsiaal-utopismist 30/40ndatel. Ühiskondlik elu tuleb ümber korraldada. Sotsiaalne ebavõrdsus. Venelased lähtusid Russeau ,,loomuliku inimese" teooriast, kus Russeau väitis, et inimkond eksisteeris õnnelikult, kuni tekkis sotsiaalne ebavõrdsus, millest kasvasid välja erinevad pahed. Inimene
endiselt klassitsismi elemente või (harvemini) ehitati endiselt klassitsismi reeglitest lähtuvalt. Alates 20. sajandi algusest räägitakse nn neo- ehk pseudoklassitsismist, mille kõrgaeg oli Eestis 194050ndatel aastatel (vahel nimetatud ka nn stalinistlikuks arhitektuuriks). 15. ARHITEKTUUR 19. SAJANDIL Klassitsism, kui viimane terviklik kuntsi- ja arhitektuuristiil hääbus lõplikult 19. saj 40ndateks aastateks. Arhitektuuris ei väljendunud klassitsistlik vormikõne enam tervikliku stiilina, vaid ühe ajaloolisest stiilist lähtuva neostiilina. Viimaste, et neostiilide tekkimine ja kasutamine iseloomustabki 19.saj teise poole ja 20. saj alguse arhitektuuri tervikuna. Kuigi ühise nimetajana võib kasutada terminit historitsism, saab selguse mõttes selle jaotada veel järgmistesse perioodidesse: · Romantiline etapp 19. saj 30.-50. aastad · Stiilipuhas etapp 19. saj 50.-70
jagamine oli tsentraliseeritud ja juhendatud valitsuse poolt, kõik oli riigi omandis. Algselt oli sõjakommunism, kus tööstus riigistati, taheti eemalduda rahast, eraettevõtlusest ja vabast turust. Uus majanduspoliitika – NEP – võeti kasutusele 1921, vabaturg taastati ja sai olla väikeettevõtte omanik, majandus paranes. Peale Stalini võimuletulekut kaotati NEP, jälle plaanimajandus, ressursid läksid industrialiseerimise arendamiseks, muutus agraarühiskonnast industriaalvõimuks. 40ndateks olidi majanduslikult iseseisvad, kauplemine oli vaid idablokis. Kuni 80ndateni oli majandus pea muutumata, plaanimajandus ja viisaastakuplaanid, majandusotsuseid võttis vastu poliitiline juhtkond, kui hinnad pidid olema kindlad, siis päriselt võisid need kõikuda, tarbekaup oli vähemtähtis rasketööstuses ja relvatööstusest. Majandus tõusis, kuid kui võrrelda milline ressurss läks majandusse, siis oleks toodang pidanud olema kõrgem, see oli madala tootlikkuse pärast
Stiili levik seostub Thomas Hope’ga, kes 1807.aastal avaldas raamatu „Household Furniture and Interior Decoration“. Stiili teine kujundaja George Smith avaldas oma interjööri ja kodukujunduse alase teose 1808.aastal. Stiil kaldus 1830.aastate lõpuks historitsismi. HISTORITSISM Helli Sisask. Arhitektuuri ja interjööri ajalugu. Stiilid. Konspekt II osa 9 Klassitsism kui viimane terviklik kunsti- ja arhitektuuristiil hääbus lõplikult 19. saj 40ndateks aastateks. Arhitektuuris ei väljendunud klassitsistlik vormikõne enam tervikliku stiilina, vaid ühe ajaloolisest stiilist lähtuva neostiilina. Viimaste, st neostiilide tekkimine ja kasutamine iseloomustabki 19. saj teise poole ja 20. saj alguse arhitektuuri tervikuna. Kuigi ühise nimetajana võib kasutada terminit historitsism, saab selguse mõttes selle jaotada veel järgmistesse perioodidesse: romantiline etapp 19. saj 30.–50. aastad stiilipuhas etapp 19. saj 50
annaabi.ee 
