Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"400ni" - 5 õppematerjali

Kohalik omavalitsus
22
ppt

Kohalik omavalitsus

· Kohaliku esinduskogu olemasolu ja iseseisva maksustamise õigus. Eestis kahetasandiline haldusjaotus: · I riiklik tasand ­ riik, maakond ­ korraldab ja koordineerib riiklikku haldust · II kohaliku omavalitsuse tasand ­ linn, vald ­ kohalikku haldust · Ajalooliselt ­ kihelkond muinasajal, hiljem ühe mõisa võimuala ­ vald · 1866 vallaseadusega muutusid iseseisvateks omavalitsusüksusteks. · Valdade ühendamisega 1890 vähenes nende arv 400ni · Keskajal tekkisid ka linnad ­ Lübecki õigusega ­ Tallinn, Narva, Rakvere · Riia õigusega ­ Tartu, Haapsalu, Paide, Pärnu, Viljandi · Hiljem tekkisid Paldiski ja Võru. · 1877 linnareform seni ­ raad ­ nüüd Linnavolikogu. · Maakonnad omavalitsuse õigusi ei omanud ­ maakonnaülem oli tegelikult politseiametnik. · EV algul oli meil 3 tasandiline omavalitsus (ka maakond) · 1933 põhiseadusega maakond muutus riigihaldustasandiks ­ keskvõim määras

Ühiskond → Ühiskonnaõpetus
63 allalaadimist
Elu teke
3
doc

Elu teke

Meres elavate sugukondade arv oli Kambriumi lõpuks 20 ringis. · Ordoviitsiumis toimus plahvatuslik liikide tekkimine umbes 500 miljonit aastat tagasi. See oli suurem kui Kambriumi oma. Tekkis hulgaliselt uusi Paleosoikumi fauna esindajaid (lülijalgsed, korallid jt). Kambriumis tekkinud organismid (trilobiidid) hakkasid vaikselt välja surema. Selle ajastu lõpuks oli mereloomade sugukondade arv jõudnud 400ni, kogu Kambriumi fauna oli asendunud ja see säilis kogu Permi ajastu. Taimed Hakkasid rohevetikatest arenema umbes 400 miljonit aastat tagasi. Kasutasid klorofülli ja fotosünteesisid. Säilitasid oma kloroplastides samuti suhkrut tärklisena. Samal perioodil alustasid taimed ja seened (viimased sümbiondid) sissetungi maismaale. Esimesed maismaataimed olid samblalaadsed, mis nõudsid niisket kliimat. Hiljem, kui taimed olid

Bioloogia → Bioloogia
69 allalaadimist
Teatrilugu
10
doc

Teatrilugu

Esimesed olid Vanemuine Tartus ja Estonia Tallinnas (mõlemad asutati aastal 1865). Vanemuise seltsi esimees Johann Voldemar Jannsen (1819-1890) tahtis eestlastele seltskondlike kooskäimiste ja hariva meelelahutuse jaoks luua ühe eestimeelse seltsi. Alguses kuulus Vanemuisesse 25 liiget, peamiselt käsitöölised, töölised, ametnikud ja maainimesed, aegamisi lisandus ka haritlasi. Pärast 1869. aastal toimunud laulupidu, mis õhutas rahvuslikku meelsust, ulatus liikmete arv juba 400ni. Seltsi peamiseks tegevusalaks oli põhikirja järgi meeskoorilaul, peamiseks seltskondlikeks üritusteks kujunesid aga iga kuu toimunud kuuõhtud, kus peeti ettekandeid ja kõnesi, kuid ka lauldi, tantsiti, söödi jne. Rahva kokkumeelitamiseks ja lõbustamiseks otsustati kavva võtta ka näitemänge. Rahvusliku teatri loomise idee oli tegelikult pidevalt õhus. Riia Läti selts oli 1868. aastal lavale toonud taanlase Ludwig Holbergi ,,Mäeotsa Jeppe" alusel valminud komöödia ,,Purjus

Ajalugu → Ajalugu
9 allalaadimist
SLÄNG
13
doc

SLÄNG

oinas; keha- hammas, kael; põllutöö- ale, seeme, vagu, äke, ädal jt. Balti laenude kohta tavaliselt mõeldakse, et tegu on hoopis indoiraani laenudega. (Rätsep 2002: 70-71, Saareste 1952: 55) Siis ajalooliseks tähtsaks laenudeks peetakse germaani laenud. Mõju on peamiselt tulnud Skandinaaviast. Germaani laenud dateeritakse I ja II aastatuhande e. Kr. Tänapäeval germaani laenude arv ulatub peaaegu 400ni ehk umbes 5% tüvede koguarvust. Germaani laenude arv on kahekordistatud balti laenude võrra. Näiteid: ader, haldjas, kaer, kaup, kehv, kuld, kuningas, puri, põld, raha, raud, rikasjt. Germaani laenud alluvad Skandinaaviast mõjule sellistes valdkonnas nagu maaharimine, kalastus, karjakasvatus, kalapüük, metallitöö, kaubandus ja ühiskonnaelu. (Saareste 1952: 56, Rätsep 2002: 71)

Eesti keel → Eesti keel
72 allalaadimist
Aretusõpetuse kordamisküsimused
22
docx

Aretusõpetuse kordamisküsimused

maailmas. · Eestis kasutati 1960. ja 1990. alguses. · Hea mõju: suurenes piima rasva- ja valgusisaldus, paranes udarakuju ja -kinnitus ning kehaehituse tüüp. · Puudused: pole geneetiliselt sugulastõug, värvuses eripära. 81. eesti seatõud ja sugulastõud · . Seatõuge on maailmas palju. · Kohalikke, aborigeenseid ja hääbuvaid tõuge kokku arvates ulatub nende arv 400ni. · Ligikaudu sajal neist on praktiline tähtsus. · Eesti seatõugude omavaheline erinevus on aastate viisi varieerunud sõltuvalt sellest, mil määral sel ajaperioodil kasutati importmaterjali. Eesti suur valge tõug Eesti maatõug 82. eesti lambatõud · .Eesti valgepealine - Eesti valgepealise lamba kujundamisel kasutati kohalike

Põllumajandus → Aretusõpetus
85 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun