Aktiivse Pensionifondi puhul paigutatakse kuni 100% aktsiatesse. LHV's on valikus ainult üks kolmanda samba pensionifond: Täiendav Pensionifond, kus kuni 75% läheb aktsiatesse ja ülejäänud võlakirjadesse, hoiustesse, tuletisinstrumentidesse, rahaturuinstrumentidesse ja fikseeritud kasvikuga instrumentidesse. ERGO's on kolmandas sambas võimalik valida kolme erineva pensionifondi vahel: 3P1, 3P2 ja 3P3. 3P1 puhul paigutakse 50% aktsiatesse ja ülejäänud pool läheb võlakirjandesse. 3P2 puhul paigutakse 75% ulatuses aktsiatesse ja ülejäänud veerand läheb võlakirjadesse. 3P3 puhul läheb 100% aktsiatesse. Nordeas on kolmandas sambas võimalik valida kahe erineva pensionifondi vahel: Nordea Pensionifond Intress Pluss ja Nordea Pensionifond Aktsiad 100. Nordea Pensionifond Intress Plussi puhul investeeritakse kuni 20% enda varadest
IIA IIIA IVA VA VIA VIIA 1s1 1s2 2s1 2s2 2p1 2p2 2p3 2p4 2p5 2p6 3s1 3s2 IIIB IVB VB VIB VIIB VIIIB IB IIB 3p1 3p2 3p3 3p4 3p5 3p6 4s1 4s2 3d1 3d2 3d3 3d4 3d5 3d6 3d7 3d8 3d9 3d10 4p1 4p2 4p3 4p4 4p5 4p6 5s1 5s2 4d1 4d2 4d3 4d4 4d5 4d6 4d7 4d8 4d9 4d10 5p1 5p2 5p3 5p4 5p5 5p6 6s1 6s2 5d1 5d2 5d3 5d4 Jne... 5f14 4f14 Lanktanoidid (4f) Aktonoidid (5f)
IIA IIIA IVA VA VIA VIIA 1s1 1s2 2s1 2s2 2p1 2p2 2p3 2p4 2p5 2p6 3s1 3s2 IIIB IVB VB VIB VIIB VIIIB IB IIB 3p1 3p2 3p3 3p4 3p5 3p6 4s1 4s2 3d1 3d2 3d3 3d4 3d5 3d6 3d7 3d8 3d9 3d10 4p1 4p2 4p3 4p4 4p5 4p6 5s1 5s2 4d1 4d2 4d3 4d4 4d5 4d6 4d7 4d8 4d9 4d10 5p1 5p2 5p3 5p4 5p5 5p6 6s1 6s2 5d1 5d2 5d3 5d4 Jne... 5f14 4f14 Lanktanoidid (4f) Aktonoidid (5f)
kõige suurema kasuteguri. Reaalse pumba pöörlemiskiiruse muutmisel muutuvad ka kõik tema tööparameetrid . Kuna sel juhul pumpade geomeetrilise sarnasuse tingimused ei muutu st. pikkusmõõtkava ml = 1 , siis vedeliku osakeste tangensiaalkiirused u1/ u2 = n1/ n2, pumba tootlikkus Q1/ Q2 = n1/ n2 , pumba surve H1/ H2 = (n1/ n2)2 , pumba võimsus P1/ P2 = (n1/ n2)3 , ehk n1/ n2 = Q1/ Q2 = H1/ H2 = 3P1/ P2 Antud tingimustest järeldub,et kui näiteks n suureneb 2 korda , siis tootlikkus kasvab 2, surve 4 ja vajalik võimsus 8 korda. Küdsimus 10. Tsentrifugaalpump: tööpõhimõte, imemisvõime, telje- ja radiaalsuunaline jõud, nende mõju ja tasakaalustamise võimalused. 25 Tsentrifugaalpumbad kuuluvad dünaamiliste pumpade klassi , kus mehaaniline energia ajamilt (näit
kõige sagedamini survele, tõmbele ja paindele. Survetugevus: kontrollitakse enamasti kuubi või silindrikujulise proovikehaga, mis surutakse mingi jõuseadme abil kokku. Tähiseks f või R. Rs= P/A P- jõud, A- pr ristlõike pindala. Tõmbe:kontrollitakse suuri deformatsioone omavaid materjale( metallid).Pr varda kujuline ja see rebitakse pooleks.Rt=P/A P- purustatav jõud, A- varda ristlõike pind. Paindetugevus:Proovikeha tala kujuline ja ta murtakse pooleks vastava seadme abil. Rp=3P1/2bh2 P- purustatav jõud, 1-talade vahe, b- tala laius, h- tala kõrgus. Tehakse kolm katset, võetakse nende keskmine. Niiskumine alandab tugevust. Pehmumis koefitsent k= Rm/Rk. Proovikehade mõõdud on normeeritud. Kõvadus: võime vastu panna teise materjali kriimustustele või sissetungimisele. Kõvadusest sõltub töödeldavus. Kõem mineraal kriimustab nõrgemat. Metalle ja teisi deformeeruvaid materjale katsetatakse ni, et neisse surutakse sisse kõvasulamist kuul
Joonis 2.3.2. Tõmbetugevuse määramine: a – puidust proovikeha, 17 b – metallist proovikeha, c – tõmbeproovi skeem. Paindetugevus. Selle määramisel on proovikeha talakujuline ja see murtakse pooleks vastava seadme abil. Joonis 2.3.3. Paindetugevuse määramine: Paindetugevus Rp = 3P1 (N/mm², Mpa või kg/cm²), kus 2bh² P – purustav jõud (N või kg), 1 – tala tugede vahe (mm või cm), b – tala laius (mm või cm), h – tala kõrgus (mm või cm). See valem kehtib ristkülikulise põiklõikega tala puhul, millel on keskel üks koondatud koormis. Niiskumine alandab enamike materjalide tugevust. Sageli kontrollitaksegi materjalide tugevust märjalt ja kuivalt.
!9$/! 1*2*@2%+/! *+! H*'&3/! M>7N! *1!(! ,/:*@/! .%3! 3/7 R 0%:*+'!!#$/!@2&##/3!%.!@%+#/+#-! 5$*@$!*1!%.#/+!0*1#(C/+!.%3!@%062/A*#;8!!"#! 1$*.#1!#$/!/06$(1*1!.3%0!3/@(22!#%!3/@%'+*#*%+-! 5$*@$!*1!0&@$!/(1*/38!!",/(!! 63%@/11%31!(+,!(&#$%3*+'!2(+'&('/1!*+!H*'&3/!M>7K!$/26!&1!%3'(+*4/!*+.%37 0(#*%+!*+!#5%!,*0/+1*%+1!%.!$*/3(3@$*@(2!1#3&@#&3/1!(+,!!#$3//! ,*0/+1*%+1! P %.!+/#5%3C1!%.!*+#/32*+C/,!+%,/18 O%0/! %.!#$/! 0(+;! /(32;!)%%C1!%+!#$*1!*11&/! 7!/8'8!B2:*+! !9%."/3P1! 5(3+*+'! ()%&#! B/2/=7) C.'<4! Q9RHHSTUV! (+,! W(:*,! !O$/+CP1! 5(3+*+'! ()%&#! D:2:)C8',!QO?TXYV! 7! (3/! 6$3(1/,!*+! #/301! !%.!*+.%30(#*%+! %:/37 2%(,8! !?%5/:/3-! 0%3/! 3/@/+#! )%%C1!!7!/8'8!Y/:*+! Y/22;P1! 5(3+*+'! !()%&#! )/*+'! E/2) 'A) F'+2='*! QYTSSZV! (+,! 9$%0(1! ?%0/37W*A%+P1! ! 5(3+*+'! ()%&#! )/*+'!)/*+'!.(@/,!5*#$!G.7)1+,7+/32@)H:>!Q?RETU7W"[RXV!7!(3/! 6$3(1/,!*+!#/301!%.!#$/!0(+('/0/+#!%.!@%062/A*#;8!!!U/(,!#$%1/!)%%C1!#%! '/#!(!'3(16!%.!#$/!63%)2/08! B22! "!(0
annaabi.ee 
