sajandist on säilinud vaid mõned osad · selle tähtsaim arhitekt oli PIERRE LESCOT kavandas osa läänetiiva hoovipoolsest fassaadist (atikakorrusega ülal) · kasutas ainult Itaaliast pärit detaile, pole kindluslikku iseloomu · paviljonid ja kitsad kõrged aknad toonitavad vertikaalset suunda · fassaadid on vaheldusrikkalt ja rütmiliselt liigendatud: · alakorrus poolsambad, pilastrid · teine korrus akende kohal 3nurksed ja kaarjad viilud, rohkelt reljeefe (atikakorrusel ka reljeefe) · detailid teevad ühtse terviku · JEAN GOUJON · Louvre'i fassaadi skulptuuride üks autor · nümfide reljeefid ''Süütute kaevul'' Pariisis · purskkaev, mida on korduvalt ümber ehitatud ja tõstetud 5 reljeefi · kaev on taastatud, kui reljeefid on Goujoni tööde koopiad · nümfide poosid ja proportsioonid on maneristlikud rohkem elavust ja värskust kui Fontain.
Sammas on kreeka arhitektuuri kõige iseloomulikum detail. Samba osad: baas, tüves,kapiteel. Tüves on keskelt paisunud(entaas), kaetud kannelüüridega, kapiteel koosneb ehhiinist ja abakusest(ülemine). Sammaste arv allub kindlale reeglile. Pikiküljel on sambaid 2 korda rohkem, lisaks üks sammas(6x13) (8x17). Talastiku alumine osa on arhitraav, ülemine on friis, mis on kaunistatud reljeefidega. Templit kattis madal viilkatus. Templi otstes 3nurksed viiluväljad tümpanonid, millel skulptuurid, katuseserval liist(sima), otstes veesülitid. Sammasterea taga oli risttahukakujuline kivist seintega hämar ruum (naos), naosel oli kassettlagi. Hämaras ruumis jumalate kujud. Kreeka arhitektuuris 3stiili e. orderit: DOORIA oli vanim, lihtne ja range. Madalad, jässakad sambad, puudub baas, kapiteel on kettakujuline ehhiin ja sellel ruudukujuline abakus. Friis koosneb triglüüfidest, millel 2 püstvaokest ja metoopidest, milledel reljeefid
sajandist on säilinud vaid mõned osad · selle tähtsaim arhitekt oli PIERRE LESCOT kavandas osa läänetiiva hoovipoolsest fassaadist (atikakorrusega ülal) · kasutas ainult Itaaliast pärit detaile, pole kindluslikku iseloomu · paviljonid ja kitsad kõrged aknad toonitavad vertikaalset suunda · fassaadid on vaheldusrikkalt ja rütmiliselt liigendatud: · alakorrus poolsambad, pilastrid · teine korrus akende kohal 3nurksed ja kaarjad viilud, rohkelt reljeefe (atikakorrusel ka reljeefe) · detailid teevad ühtse terviku · JEAN GOUJON · Louvre'i fassaadi skulptuuride üks autor · nümfide reljeefid ''Süütute kaevul'' Pariisis · purskkaev, mida on korduvalt ümber ehitatud ja tõstetud 5 reljeefi · kaev on taastatud, kui reljeefid on Goujoni tööde koopiad · nümfide poosid ja proportsioonid on maneristlikud rohkem elavust ja
Ka tegelased liigitati positiivseteks ja negatiivseteks, Klassitsistid jäljendasid antiikkirjandust, mida nad pidasid täiuslikuks ning seetõttu kunsti igaveseks eeskujuks. Klassitsismi põhiliseks kirjandusliigiks kujunes näitekirjandus, selle suurimaks meistriks Moliere. Eesti kirjanduses on klassitsismi jooni Kristjan Jaak Petersoni(oodidntx,möjutused antiikklutuurist), Friedrich Robert Faehlmanni (müüdid) ja Friedrich Reinhold Kreutzwaldi(ulule) loomingus.Arhitektuuris sambad ,3nurksed viilud (TÜ). muusikas Händel 18. sajand - sentimentalism ja romantism Klassitsistid ei hinnanud tundeid, nad püüdsid need allutada mõistusele. 18. sajandi algul tekkis suund, mis oli rõhutatult tundeline - sentimentalism. 18. sajandist kujuneski suurte tunnete sajand, mida iseloomustab mitme rahva võitlus vabaduse eest. Vabadusvõitlus ja uued ühiskonnakorralduse ideed tulid kõige selgemalt esile Suure Prantsuse revolutsiooni ajal (1789-1794).