Väävel : Füüsikalised omadused : tahke, rabe, kergestisüttiv. Looduses esineb puhtana ning o N2+3H22NH3 ühenditena. o Reageerib kuumutamisel hapnikuga Keemilised omadused : o N2+022NO (äike) o Väävel on halb elektri-ja soojusjuht, vees ei lahustu Kasutamine: külmutusvedelikuna, ammoniaagi lähteainena, tulekustutites toitegaasina
162 Reaktsiooni tasakaalukonstant · Reaktsiooni tasakaaluolekut kirjeldab matemaatiliselt tasakaalukonstant (Kc), mis üldkujus reaktsioonile aA + bB = cC + dD avaldub järgmiselt: · [A] - vastava ühendi molaarne konts. tasakaaluolekus, mol/dm3 · Kc sõltub vaid t°-st, mitte kontsentratsioonist, kuid reaktsiooni kiirus sõltub veel paljudest teistest asjaoludest. 163 Rõhu muutmise mõju N2+3H22NH3 Võrrandi vasakpoolses osas on kokku neli mooli gaasi, parempoolses kaks seega ammoniaagi sünteesil väheneb molekulide hulk, järelikult väheneb süsteemi ruumala ja protsess intensiivistub rõhu suurenemisel. 164 Temperatuuri mõju N2+3H22NH3 -22 kcal (92 kJ) Ammoniaagi sünteesi protsess on eksotermiline, kusjuures temperatuuri tõus tõrjub seda protsessi tagasi.
juhitakse üle gaasilist lämmastikku. Toimub reaktsioon, kus saadakse kaltsiumtsüaanamiid e. lubilämmastik: CaC2+N2CaCN2+C Tänu süsinikule on protsess pidev ja eksodermiline (st. protsessi käigus vabaneb energia ja kõik järgnev toimub vabaneva energia arvel. III. Õhulämmastiku sidumine vesinikuga. *Vesiniku allikaks looduslik metaan (CH4), Protsessi toimumiseks on vaja t° 500- 600°C ja kõrgsurvet ~200 atm. 2N2+3H22NH3 Vedel ammoniaak NH3, 20...25%N. Tugevasti aluseline ühend. Liidab enda külge vett, tekib ammoniaagivesi: NH3+H2ONH4OH. Kasutatakse kevadisel mullaharimisel kultiveerimise alla, teraviljade väetamiseks. 10%-lise konsentratsiooniga ammoniaagivett e. nuuskpiiritust kasutatakse meditsiinis. Ammoniaak on lähteaineks kõigile mineraalseltele lämmastikväetistele. Ammoniaak reageerib kõrgel rõhul ja t°-l süsihappegaasiga, tekib ammooniumkarbamaat. Temperatuuri langedes 60°C-ni amm
Lämmastik ei põle ega toeta põlemist. Tema molekulis N2 esineb aatomite vahel kolm kovalentset sidet NN. Väga kõrgel temperatuuril nõrgeneb kolmikside ja toimub termiline dissotsiatsioon aatomiteks, tekkiv monolämmastik on reaktsioonivõimeline: N2=2N Kõrgel temperatuuril reageerib lämmastik hapnikuga: N2+O2=2NO (lämmastikoksiid) Vesinikuga reageerib lämmastik kõrgel rõhul, temperatuuri ja katalusaatorite manusel,moodustades ammoniaagi: t*,rõhk,kat. N2+3H22NH3 4. Ammoniaak--NH3. Tööstuslikult sünteesitakse ammoniaaki vesinikust ja lämmastikust temperatuuril 400*C, rõhul 200--1000 at (2107-1108Pa; kohta) raudkatalüsaatoriga. NH3 on värvuseta, iseloomuliku terava lõhnaga, mürgine, õhust kergem gaas. Ta lahustub hästi vees, moodustades ammoniaakhüdraadi (varem nimetati ammooniumhüdroksiidiks ja kirjutati valem NH4OH): NH3+H2O=NH3H2O Rahvapäraselt nimetatakse ammoniaakhüdraati nuuskpiirituseks. Ammoniaakhüdraat on
annaabi.ee 
