orgaaniliseks keemiaks. Vitalism ehk elujõuõpetus. Kõik orgaanilised ained sisaldavad süsinikku ning nende molekulmass on tavaliselt suur. Anorgaaniliste ja orgaaniliste ühendite võrdlus: Omadus või tunnus Anorgaaniline keemia Orgaaniline keemia Keemiline side Paljudel ühenditel iooniline Peamiselt kovalentne side Sulamistemp. Tavaliselt üle 350oC Tavaliselt alla 350oC Keemistemp. Tavaliselt üle 750oC Tavaliselt alla 750oC Lahustuvus a) Vees Enamasti lahutuvad Enamasti ei lahustu (sarnane lahustub sarnases) b) mittepolaarsetes Enamasti ei lahustu Enamasti lahustuvad lahustites (benseen, eeter) Süttivus Enamasti ei sütti Enamasti süttivad
orgaaniliseks keemiaks. Vitalism ehk elujõuõpetus. Kõik orgaanilised ained sisaldavad süsinikku ning nende molekulmass on tavaliselt suur. Anorgaaniliste ja orgaaniliste ühendite võrdlus: Omadus või tunnus Anorgaaniline keemia Orgaaniline keemia Keemiline side Paljudel ühenditel iooniline Peamiselt kovalentne side Sulamistemp. Tavaliselt üle 350oC Tavaliselt alla 350oC Keemistemp. Tavaliselt üle 750oC Tavaliselt alla 750oC Lahustuvus a) Vees Enamasti lahutuvad Enamasti ei lahustu (sarnane lahustub sarnases) b) mittepolaarsetes Enamasti ei lahustu Enamasti lahustuvad lahustites (benseen, eeter) Süttivus Enamasti ei sütti Enamasti süttivad
vesi, ammoniaak ja metaan) segust. Seetõttu nimetatakse neid vahel eraldi mõistega "jäähiiglased". · Planeedid & nende kaaslased Merkuuri atmosfäär on Päikese läheduse tõttu äärmiselt hõre. Päikesesüsteemis Päikesele lähim (kaugus=0,4 AU Päikesest) ja ka väikseim planeet (0,055 Maa massi). Reljeef on sarnane Kuu mandrialade reljeefile. Temperatuur muutub ööpäeva jooksul 500 K võrra (-1700C öösel kuni +350oC päeval). Maa on suurimate mõõtude ja suurima tihedusega planeet Päikesesüsteemi siseosades. Maa on ainus planeet, kus teada olevalt toimuvad praegu geoloogilised protsessid ja ainus koht universumis, kus teadaolevalt eksisteerib elu. Selle vedel hüdrosfäär on unikaalne Maa-tüüpi planeetide hulgas ja Maa on ainus planeet, kus on täheldatud laamade liikumisi. Planeedi pooluste piirkonnas asuvad jääst koosnevad polaarmütsid
Katalüütiline põletus kulgeb suhteliselt madalal temperatuuril (350-650oC) ilma nähtava leegita katalüsaatori pinnal. Katalüsaator on aine, mis tõstab tunduvalt põlemisreaktsiooni kiirust seejuures ise kulumata. Katalüsaator kantakse õhukese kihina kandematerjali (metallvõrk, keraamika) pinnale. Tolueeni sisaldav gaas eelsoojendatakse.. Seal seguneb ta põletist väljuvate maagaasi põlemissaadustega, mille tulemusena heitgaasi temperatuur tõuseb 250-350oC-ni. Tolueeni täielik põlemine süsihappegaasiks ja veeks toimub reaktoris asuva (mangaanoksiid + pallaadiumnitraat) terade pinnal. Põlemisgaasid temperatuuriga 450-500°C läbivad soojusvaheti, andes oma soojuse värskele puhastatavale gaasile ning eralduvad atmosfääri. Katalüütilise põletuse rakendamisel tuleb jälgida, et heitgaas ei sisaldaks katalüsaatori mürke (elavhõbe, seatina, tina, tsink jt)
Paljude lihtainete ja ühenditega reageerib ülienergiliselt (sageli plahvatusega) Kõik keemilised elemendid, v.a. He, Ne, Ar, moodustavad püsivaid fluoriide Väga energiliselt reageerib H2 ja H-sisald. ühenditega (süsivesinikud, H2O, NH3, HCl jt.), leelismetallidega, mõnede halogeniididega jt. ühenditega Reaktsioonil veega eraldub hapnik: 2F2 + 2H2O → 4HF+ O2 Kõrgemal tº-l (100-250ºC) regeerib kergesti ka passiivsete- ja väärismetallidega: Ag, V, Re, Os; 300 – 350oC juures metallidega Au, Cd, Ti, Nb, Ta, Cr, W, Mn, Co Mõnede metallide pinnal tekib kaitsekiht (fluoriidid), nendega vajab reaktsiooniks veel kõrgemat temperatuuri, näit. Al, Fe, Cu, Zn, Ni Reageerib grafiidiga (alla 400ºC) → grafiidi fluoriidid CFx Fluori toimele suhteliselt vastupidavad on väärisgaasid, N2, O2, teemant, klaasjas süsinik, CO, CO2, Al2O3 baasil väärislkivid (safiir jt.) Fluor reageerib ka SiO2-ga: SiO2 + SiF4 + O2 Fluoriidid
annaabi.ee 
