Hea teada · Inimese jaoks tihe ja mürgine atmosfäär · Heleduselt kolmas objekt taevas · Orbiit on peaaegu ringikujuline · Suurim kõrguste vahe 12 km (Maxwelli mägi) · Ei ole kaaslasi ega magnetvälja · Aastaaegadel ning ööl ja päeval peaaegu vahet pole · Ümbritseb väga tihe atmosfäär · Atmosfäär tekitab kasvuhooneefekti · Pilved kihutavad pöörlemisele vastupidises suunas (idast läände) 350km/h · Pöörlemine on väga aeglane - ühe täistiiru ümber oma telje teeb 243 Maa ööpäevaga Maastikud · Lainelised tasandikud · Madalikud · Mägismaad · Leidub vulkaane ja suuri meteoriidikraatreid · Pinnas on kaetud laamaga Veenuse pinnakiht Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level
Olek Maakoor Mandriline 5-80km 2.7 Basalt, 0-600 C Tahke graniit, settekivimid Ookeaniline 5-10km 3 Basalt, 0-600 C Tahke graniit, settekivimid Vahevöö Ülemine -350km 5.5 Räni 1300 C Poolvedel Alumine 350- 5.5 Räni 1200- Vedel 2900km 2500 C Tuum Välimine 2900- 10 Raud, 3000 C Vedel 5140km Nikkel Sisemine 5140- 13.3 Raud, 6000 C Tahke 6370km Nikkel
1957 esimene tehas Rakvere lähistel, esimene arvestatav 1963 Mäos. 1959 kaob naturaal kohustus täielikult ja rahastamine suunatakse kolhoosidele, kes panevad suuremat rõhku just kohalikele teedele. 1965 Huber Hunt Maantevalitsuse juhiks värbas insenere. Esimene esindustee Tln Narva neljarealine eraldusribaga tee. Esimene ots 7,1 km tsementbetoonist. Muldkeha laius 30m teekatend 2x 7,6m 1976-1991 OM võistluste tulemine Tallinna hoogustas siinsete teede arengut nn Olümpia Tee. Kokku 350km Pirita tee ja sild. Kuni 1960 kasutati ainult bit. Ja mahtude kasvades tekkis defitsiit, võeti kasutusele põlevkivituhk väike nake, nõudis kvaliteetset tööd, kapriisne meie ilmastikus. 2009 3855km mustkatet 3900km asfaltbetooni, 1238km pinnatud kruusateed, 929km tuhkbetoon, - 9922km. 16. Tänapäevaste teede saamislugu + põhimõtted, mis kehtivad teede projekteerimisel
kiirus võrdub inimese liikumise kiirusega. Alles 19. sajandil muudatused, kui tuleb auruvedur ja telegram. 100-150km päevas maksimaalne kiirus, vaid Inglismaal 18. sajandi lõpus võib kiirus tõusta 200km päevas, sest seal head munakivi sillutis teed. Maanteedega konkureerivad ka jõed, kanalid (Doonau, Rein jne), oluline üldiselt meresõit. Euroopas ei ole paika, kus mererannik jääks kaugemale kui 350km, purjelaev soodsa tuulega circa 200 km. Meritsi on ohutum, kuid maitsi ei pea arvestama mere oludega. (tuul jne). Riiast sai laevaga iga päev minema, kuid Tallinnas pidi ootama. Hollandlased peamised laevnikud Ajamõõtmise täpsuse olulisus navigatsiooni arengus- Laeva asukoha kindlaks määramisel oli oluline aja teadmine. Harrison'i kronomeeter võis eksida ööpäevas ühe sekundiga, 18
annaabi.ee 
