algkujud ehk ideed.Kõige tähtsamaks ideeks pidas Platon headuse ideed,kes seda mõistab,võib mõista ka kõike muud.Ta arvas,et riiki võivad juhtida need,kes suudavad mõista ideesid ja eriti headuse ideed.Platoni tsitaadid- Rumalus on kõige kurja algus ja lõpp Üht hüvelist riiki hoiavad püsti neli voorust-tarkus,mehisus,mõõdukus ja õiglus Suund,kuhu haridus inimese viib,määratleb tema tulevase elu Aristoteles(348eKr-7.märts 322eKr)Platoni õpilane ja Aleksander Suure õpetaja.Ta oli Platoni kõrval mõjukaim lääne filosoof.Aristoteles süstematiseeris oma aja teadmised ja pani aluse uutele teadusharudele.Aristotelese loogika oli 19.saj. keskpaigani ainus läänemaine loogika.Tal on suured teened bioloogias,esteetikas,eetikas,riigiõpetuses ja kosmoloogias.Aristoteles ei leppinud mitmete Platoni seisukohtadega.Ta pidas ekslikuks Platoni õpetust ideedest.Ta oli erakordselt haritud ja laia silmaringiga õpetlane
62. E.Tulving (1970) 3 Mälusüsteemi eristamine (Mälu) 63. Herman Ebbinghaus- Unustamise kõver(psüh. On lühike ajalugu.....) 64. Jaak Panksepp (psühhobioloogia,emotsioonid) 65. Jüri Allik (Taju ja isiksusepsüh.) 66. P.Tulviste (kultuuriti võrdlev psüh.) 67. Wilhelm Wundt (1832-1920) 1879-Leipzigis 1-ne eksperementaalpsüh. lab. 68. E.Kraepelin(1856-1926) kaasaegse vaimuhaiguste käsitluse looja. 69. Platon (427-347ekr) keha ja vaim on teineteisest eraldiseisvad 70. Aristotel(384-322ekr) hing ei saa olla kehast sõltumatu. 71. Hippokrates(460-370ekr) arstiteaduse isa,kehamahlade teooria 72. Galenos (129-199) 73. Galileo Galilei (1564-1642) 74. Rene Descartes(1596-1650) 75. I.Kant (1724-1804) ÄJ-1-P-E-Tar 76. Paul Ekman-põhiemotsioonid, mille näoväljendused on ühesugused ja maailma eri paikades hästi äratuntavad: hirm,kurbus,rõõm,viha,vastikus ja üllatus. 77
aristokraat; milline on hea riik; nähtamatu; lapsi kreeklane; asutas kasvatab riik; riiki oma kooli peavad valitsema Akadeemia, mis filosoofid. On vaid elu, suleti 529 pkr mis kuulub riigile. Aristokles 384-322ekr; Kuidas elada Areetiline eetika; luua Kõik püüdlevad õnne ateena kreeklane; õnnelikku elu ja selline keskkond,et poole;õnnelik inimene ei oma filosoofia kuidas end muuta. inimese oleks hea vaja midagi;õnnelikuks koolkond elada;õnnelikuks saab saab ainult oma isiklike
mdiagi kirja. Pidas filosoofia ülesandeks inimest ennast tundma. Tegeles Kõlblusega. Sokraatiline meetod Küsimuste ja vastuväidete abil tõe poole juhtimine. Platon - ~427-347 eKr. Platon oli Sokratese õpilane. Kujutava kunsti ja eepilise(jutustav) luule suhtes kriitiline, sest arvab, et liiga otsene mõju inimesele. Ütles, et kunsti teos jäljendab jumaliku looja loodud tegelikust. Määratles esimesena täpselt keelt ja mõisteid. Aristoteles 384-322eKr. Oli Platoni õpilane. Süstemateeris peaaegu kõik oma aja teadlased. Pidas oluliseks arutlust. Tema ,,Poeetika" süstimatiseerib kirjandusteaduse mõiste. Vanakreeka tragöödiast Aischylos Tõi lisaks esinäitlejale lisaks teise näitleja. Sophokles Oma aja kuulsamaid ja auhinnatumaid tragöödia kirjutajaid. Tõi juurde kolmanda näitleja. Euripides Deus ex machina(jumal masinast). Näidendi lõpplahendus, kus väline jõud kõrvaldab probleemi.
Sokratese surma. Platon ei usu demokraatiasse.Valitsejaid tuleb kasvatada äärmiselt suure hoolega ja tagada nende oskus eristada arvamus tõelisest teadmisest. Sellest tulenevalt sobivad kõige paremini valitsejaiks filosoofid. "Filosoofid peavad saama kuningateks meie riigis, või siis need, keda me nüüd nimetame kuningateks ja valitsejateks, peavad tõsiselt hakkama harrastama filosoofiat, et poliitiline võim ja filosoofia sulaksid ühte. "6. Aristoteles (384-322eKr) oli Platoni õpilane. Oma õpetaja Platoniga tekkisid filosoofilised lahkarvamused, aga sellegipoolest oli Platoni filosoofia tema mõtlemise lähtekohaks ."Aga võib-olla on siiski parem, ja isegi meie kohus tõe nimel, loobuda sellest, mis on lähedane, eriti kui oleme filosoofid, tarkuse armastajad. Sest ehkki mõlemad on armsad, tuleb tõde enam austada."7 .Ta süstematiseeris peaaegu kõik oma aja teadmised ja pani aluse paljudele uutele teadusharudele. Aristotelese loogika oli 19
Kratylos mõnede keeleteaduslike probleemide üle, käsitledes n keelelise sümboli teket , konvensionaalsust ja tähendusi. Platon pani alguse sõnaliikide teooriale : ta defineeris substantiivi ja verbi – sub on see , mille kohta midagi öeldakse ja verb on see , mida sub kohta öeldakse. Sellest erinevusest kasvas välja lauseliigenduse põhine skeem- aluse ja öeldise mõisted. Aristoteles(384-322eKr): arutlesi keele olemuse üle leiame tema retoorikat ja loogikat käsitlevates kirjutistes. Aristoteles lõi peaaegu ammendava sõnaliikide ja lauseliikmete mõistestiku.Antiikaja tähtsaim pärand on grammatika kirjeldamise süsteem. Vana-India: Panini( 3.saj eKr)on nimetatud maailma esimeseks lingvistiks. Religioossete sanskritikeelsete veda tekstide austamise ja hoidmise ala esindaja. Tema fonoloogia ja morfoloogia kirjendused on
annaabi.ee 
