kaaliumdikromaat) oksüdeerub fenüülamiin aniliinmustaks, mida kasutatakse riide- ja nahavärvina. Aniliini tehakse kindlaks kloorlubjaga, tekib lilla värvusega ühend. Fenüülamiin on lähteaineks aniliisvärvainete (riidevärvid), ravimite (streptotsiid), lõhkeainete, fotoilmutite, plastmasside, raketikütuste ja lakkide valmistamisel. Hapetega (tekivad ammooniumsoolad): CH3NH2 + HCl CH3NH3Cl Halogeeniühenditega (tekivad ammooniumsoolad): CH3NH2 + CH3Cl (CH3)2NH2Cl Saadud soola neutraliseerimisel (tekib amiin): (CH3)2NH2Cl + NaOH (CH3)2NH + NaCl + H2O Homoloogiline rida: 1. meta 2. eta 3. propa 4. buta 5. penta 6. heksa 7. hepta 8. okta 9. nona 10. deka V = n * Vm n = m/M = m/V M molaarmass Vm molaarruumala (22,4) m mass n moolide arv tihedus mol/mol; m/M; V/Vm (gaas); V/M (vedelik) Ande Andekas-Lammutaja
Amiinide omadused: 1. Füüsikalised omadused: • Saab moodustada vesiniksidemeid, lahustub vees, lahustuvus sõltub ahela pikkusest. • Madal keemistemperatuur (madalam kui alkoholidel), sest omavahel on amiinimolekulidel nõrgad sidemed. • Struktuur tetraeedriline 2. Keemilised omadused: • Amiin on tugevam nukleofiil, kui alkohol ja tal on väga nõrgad happelised omadused (tugev C-N side) • Soolade teke (Amiini aluseline omadus): (CH3)2NH + Hcl => (CH3)2NH2CL – dimetüülammooniumkloriid • Reageerib veega: (CH3)2NH + HOH <<<=> (CH3)2N+H2 + OH- • Nukleofiilsed omadused: reageerib halogeeniühenditega: CH3-NH2 + CH3-CH2-Br => CH3(CH3-CH2)NH3Br see reageerib alustega: CH3(CH3-CH2)NH3Br + NaOH = NABr + (CH3)CH2H5)NH + H2O • Amiini saamine alkoholist: CH3-CH2-OH + NH3 => CH3-CH2-NH2 + H2O CH3-CH2-NH2 + CH3-CH2-OH => (CH3-CH2)2-NH2 +H2O Nukelofiilide tugevus: tugevaimad nukleofiilid on amiinid, seejärel alkoholid ja nõrgimad on halogeenide
Amiine vaadeldakse, kui amionjaagi erivaate, milles 1, 2 või 3 vesinikuaatmit on asendunud süsiveisiniku radikaaliga ehk alküülrühmaga. NH3 ammoniaaks, R- NH2 funktsionaalrühm ehk amino rühm. CH#CH"NH" etüülamiin, aminoetaan Keemilised omadused: · Amiin on tugevam nukleofiil, kui alkohol ja tal on väga nõrgad happelised omadused (tugev C-N side) · Soolade teke (Amiini aluseline omadus):(CH3)2NH + Hcl => (CH3)2NH2CL -dimetüülammooniumkloriid · Reageerib veega: (CH3)2NH + HOH <<<=> (CH3)2N+H2 + OH- · Nukleofiilsed omadused: reageerib halogeeniühenditega: CH3-NH2 + CH3-CH2-Br => CH3(CH3-CH2)NH3Br see reageerib alustega: CH3(CH3-CH2)NH3Br + NaOH = NABr + (CH3)CH2H5)NH + H2O · Amiini saamine alkoholist: CH3-CH2-OH + NH3 => CH3-CH2-NH2 + H2O ; CH3-CH2- NH2 + CH3-CH2-OH => (CH3-CH2)2-NH2 +H2O Füüsikalised omadused: · on gaasid, Saab moodustada vesiniksidemeid,
Täielik põlemine CH3CH2OH + 3O2 ---> 2CO2 + 3H2O Dehüdraatimine ---> alkeenid või eetrid. CH3CH2OH ---> CH2=CH2 + H2O 2CH3CH2OH ---> CH3CH2OCH2CH3 + H2O Reageerivad leelismetallidega ---> alkoholaadid 2CH3CH2OH + 2Na ---> 2CH3CH2ONa + H2 Alkoholaatide hüdrolüüs. CH3CH2ONa + H2O ---> CH3CH2OCH2 + NaOH AMIINID Reageerivad hapetega ---> Ammooniumisoolad. CH3-NH2 + HCl ---> CH3NH3Cl Reageerivad halogeeniühenditega ---> Ammooniumisoolad. CH3-NH2 + CH3Cl ---> (CH3)2NH2Cl Kui tekkinud sool neutraliseerida, saame amiini. (CH3)2NH2Cl + NaOH ---> (CH3)2NH + NaCl + H2O ALKEENID (ja alküünid) Hüdrogeenimine ---> Alkaanid CH2=CH2 + H2 ---> CH3-CH3 Hüdraatimine ---> Alkohol. CH3-CH=CH2 + H2O ---> CH3-CH(OH)-CH3 (Markovnikovi reegel) Liituvad halogeenidega ---> Halogeeniühendid CH2=CH2 + Cl2 ---> CH2Cl-CH2Cl Liituvad vesinikhalogeniididega ---> Halogeeniühendid CH3-CH=CH2+ HCl ---> CH3-CHCl-CH3 (Markovnikovi reegel) Polümerisatsioon Oksüdeerumine:
kaaliumdikromaat) oksüdeerub fenüülamiin aniliinmustaks, mida kasutatakse riide- ja nahavärvina. Aniliini tehakse kindlaks kloorlubjaga, tekib lilla värvusega ühend. Fenüülamiin on lähteaineks aniliisvärvainete (riidevärvid), ravimite (streptotsiid), lõhkeainete, fotoilmutite, plastmasside, raketikütuste ja lakkide valmistamisel. Hapetega (tekivad ammooniumsoolad): CH3NH2 + HCl CH3NH3Cl Halogeeniühenditega (tekivad ammooniumsoolad): CH3NH2 + CH3Cl (CH3)2NH2Cl Saadud soola neutraliseerimisel (tekib amiin): (CH3)2NH2Cl + NaOH (CH3)2NH + NaCl + H2O Homoloogiline rida: 41.meta 42.eta Ande Andekas-Lammutaja 43. propa 44.buta 45. penta 46.heksa 47.hepta 48.okta 49.nona 50. deka V = n * Vm n = m/M = m/V M molaarmass Vm molaarruumala (22,4) m mass n moolide arv tihedus
Tänapäeval on kasutusel peamiselt kuivelemendid, milles elektrolüüt on pasta kujul. Neist tähtsaim on Leclanche'i element . Selle tsinkkest on täidetud NH4Cl pastaga. Kesta keskel asub söepulk, mida ümbritseb MnO2 kiht. Pealt on elektrood hermeetiliselt suletud(nt. pigiga). Tsinkkest hakkab oksüdeeruma. Tsingil tekkiv elektronide liig juhitakse voolutarbija kaudu söepulgale ja sealt MnO2-le, mis seetõttu hakkab redutseeruma. Protsessi summaarne võrrand oleks umbes selline: Zn+2MnO2+2NH2Cl -> [Zn(NH3)2]Cl2+ 2Mn(O)OH. Protsess kestab seni, kuni suurem osa tsinkkestast on lahustunud ja pasta hakkab läbisöövitatud kesta aukudest välja valguma. See näitab, et elektrood on oma aja ära elanud. Leclanche'i elektroodi tööpinge on 1,5 V, mahtuvus ja tööiga on väikesed. Leclahche'i ja teisi galvaanielemente kasutataksegi väikese võimsusega tarbjate jaoks (taskulambid, elektrilised kellad, väikesed arvutid jne). 39. Milline protsess on elektrolüüs
annaabi.ee 
