R-NH2 Nt. CH3NCH2 pikkusest. 2) Reageerivad halogeeniühenditega soolakalas jne.). primaarne Metüülamiin • Madal keemistemperatuur Tekivad ammooniumsoolad Amiine saadakse lähtudes R-NH-R (madalam kui alkoholidel), CH3-NH2 + CH3Cl → (CH3)2NH2+Cl- halogeenoalkaanidest ja sekundaarne sest omavahel on 3) Soola neutralisatsioon → amiin ammoniaagist. Tekkivad R-NR’R’’ (CH3)2NH2+Cl- + NaOH → (CH3)2NH + NaCl + H2O amiinimolekulidel nõrgad ammooniumsoolad tertsiaarne
4. Tärklis koosneb (amüloos ja amülopektiin.) 5. Glükoosil on OH rühm (all) pool. 6. Tselluloos koosneb ( ) glükoosist, kus OH rühm on (üleval) pool. 7. kirjelda tselluloosi pundumist (vesi lükkab molekulid üksteisest eemale, pugedes neile vahele) 8. piimhappe tekkimine (glükoosist- glükoos läheb pooleks C3H6O3) 9. amiinide tunnused on? (-amiin liide lõpus, haiseb) 10. CH3CH2NH2 + HNO3 = CH3CH2NH3NO3 11. 2(CH3)2NH + H2SO4 = [CH3NH2]2SO4 12. (CH3)2NH + HPO4 = [(CH3)2NH2]3PO4 13. 4CH3CH2NH2 + H4SiO4 = (CH3CH2NH3)4SiO4 14. Aminohapped koosnevad (aminorühmast) ja ..hapetest 15. 2NH2CH2COOH + H2SO4 = (NH3CH2COOH)2 + SO4 16. 2NH2CH2COOH + Mg(OH)2 = (NH2CH2COO)2Mg + 2H2O 17. NH2CH2COOH + NaOH = NH2CH2COONa + H2O 18. NH2CH2COOH + H3PO4 = (NH3CH2COOH)3 + SO4 19. Valgud koosnevad (aminohapetest) 20. peptiidside R-N-C-R 21. CH3(CH2)3NHCOOH + NH2CH2COOH = CH3(CH2)3NHCONHCH2COOH + H2O
norgad sidemed. · Struktuur tetraeedriline 2. Keemilised omadused: · Reaktsioon veega RNH2 + H2O RNH3+ OH- RNH3+ + OH- · Nukleofiilsed omadused: reageerib halogeeniuhenditega: NH3 + CH3CH2Br CH3CH2NH3Br see reageerib alustega: CH3CH2NH3Br + NaOH CH3CH2NH2 + NaBr + H2O (seda protsessi saab järkata) · Amiini saamine alkoholist: CH3CH2OH + NH3 CH3CH2NH2 + H2O CH3CH2NH2 + CH3CH2OH (CH3CH2)2NH2 + H2O Nukelofiilide tugevus reastatult: 1. amiinid 2. alkoholid 3. halogeenide ühendid. 4 Amiinide esindajad Metüülamiin (CH3NH2) · Ammoniaagi lõhnaga gaas · Tekib valkude roiskumisel. · Kautatakse keem. Sünteesis lähteainena ja külmutusseadmetes.
4.2 Valgu sisalduse määramise põhimõte Üldlämmastiku sisaldust toiduainetes määratakse tavaliselt Kjeldahl`i meetodi abil. Meetodi olemus seisneb uuritava aine põletamises konstsentreeritud väävelhappes viimase keemistemperatuuril spetsiaalses kuumuskindlas kolvis. Põletamisel orgaanilises aines olev süsinik oksüdeerub CO2-ks, vesinik H2O-ks, lämmastik moodustab ammooniumsulfaadi. Toimuva protsessi kemismi võib skemaatiliselt edasi anda võrrandiga: 2NH2(CH2)2COOH + 13H2SO4 = (NH4)2SO4 + 6CO2 + 12SO2 + 16H2O Põletamisel saadud lahust töödeldakse leelisega: (NH4)2SO4 + 2NaOH = Na2SO4 + 2NH3 + 2H2O 2NH+4 + OH- = NH3 + H2O Leelisega käsitlemisel tekkinud ammoniaak lendub destillatsioonil koos veeauruga ja püütakse kinni vastuvõtjas kindla normaalsusega happe poolt: 2NH3 + H2SO4 = (NH4)SO4 2NH3 + 2H+ = 2NH+4 Orgaanilise aine põletamine H2SO4-ga kulgeb aeglaselt ja seetõttu kasutatakse protsessi
Võib ettevaatlikult veidi soojendada (nii et lahus ei pritsiks).Indikaator näitab NH4+-ioonide olemasolu korral pH>9,Nessleri reaktiivi tilgas aga tekib punakaspruun sade. NH4+ + OH- NH3 + H2O 2. Nessleri reaktiiviga K2[HgI4] leeliselises keskkonnas (reaktiivile on lisatud KOH) tekib punakaspruun amorfne sade.Katse vii läbi klaasplaadil.Määramist takistavad raskmetallid ja redutseerijad. NH4+ + 2[HgI4]-2 + 2OH- [(HgI)2NH2]I + 5I- + 2H2O Naatriumioonide Na+ tõestamine. Tõestatakse alglahusest (eelkatsena) leekreaktsiooni abil.Puhasta leeknõel,kasta uuritava lahuse tilka klaasplaadil ja vii põleti leeki.Na+ olemasolu tõestab leegi intensiivne kollane värvus (sest Na-ühendeid leidub lisanditena paljudes reaktiivides). Magneesiumioonide Mg+2 tõestamine. Na2HPO4 moodustab ammooniumpuhverlahuse NH3 · H2O+NH4Cl keskkonnas (pH=9) valge kristalse sademe
annaabi.ee 
