Reaktsiooni keskmine kiirus: v= c/ t Parimaks lähenduseks kasutada keskmise kiiruse asemel reaktsiooni tõelist kiirust, mille saab näiteks kontsentratsiooni ajast sõltuvuse graafiku puutuja tõusust. *Reaktsiooni kiiruse ühikuks on reeglina mol/ls. *Miinusmärk näitab, et reaktsiooni kulgedes kiirus väheneb (kui kiirus on defineeritud lähteainete kontsentratsioonide kaudu). *Tuleb reaktsiooni kiiruse juures ära märkida ka millise aine kohta kiirus käib. 2N2O5(g) 4NO2(g) + O2(g) [O2]/ t = -1/2 * [N2O5]/ t Kineetika põhipostulaat Lihtreaktsiooni kiirus on igal ajamomendil võrdeline reageerivate ainete kontsentratsioonidega astmetes, mis vastavad reaktsiooni stöhhiomeetrilistele koefitsientidele. aA + bB cC + dD Kiiruskonstant v= k[A]x[B]y Valemis esinev k on reaktsiooni kiiruskonstant, mis on üks kõigi võimalike kontsentratsioonide jaoks antud tingimustel.
Reaktsiooni keskmine kiirus: v= c/ t Parimaks lähenduseks kasutada keskmise kiiruse asemel reaktsiooni tõelist kiirust, mille saab näiteks kontsentratsiooni ajast sõltuvuse graafiku puutuja tõusust. *Reaktsiooni kiiruse ühikuks on reeglina mol/ls. *Miinusmärk näitab, et reaktsiooni kulgedes kiirus väheneb (kui kiirus on defineeritud lähteainete kontsentratsioonide kaudu). *Tuleb reaktsiooni kiiruse juures ära märkida ka millise aine kohta kiirus käib. 2N2O5(g) 4NO2(g) + O2(g) [O2]/ t = -1/2 * [N2O5]/ t Kineetika põhipostulaat Lihtreaktsiooni kiirus on igal ajamomendil võrdeline reageerivate ainete kontsentratsioonidega astmetes, mis vastavad reaktsiooni stöhhiomeetrilistele koefitsientidele. aA + bB cC + dD Kiiruskonstant v= k[A]x[B]y Valemis esinev k on reaktsiooni kiiruskonstant, mis on üks kõigi võimalike kontsentratsioonide jaoks antud tingimustel.
i Mõned näited: 1 k H 2 Br2 2 H2 + Br2 2HBr r 1 j HBr Br2 (1.20) 2N2O5 4NO2 + O2 r = kN2O5 (1.21) H2 + I2 2HI r = kH2I2 (1.22) Üldiselt reaktsiooni kiirus peab olema kindlaks tehtud katseliselt ja seda ei saa tuletada reaktsiooni stöhhiomeetriaga. Reakstioon aA+bB=dD+eE ei ütle meile palju reakstiooni mehhanismist. Kõige lihtsam näite on 1.22 A+B A---B C + B Kompleks reaktsioon kooseb vähemalt kahest osast
Reaktsiooni järk ei ole seotud reaktsiooni lähteainete stöhhiomeetriliste koefisiendiga reaktsiooni tasakaalustatud võrrandis Nulljärku reaktsiooni korral avaldub reaktsiooni kiirus kui v = k , s.t kiirus ei sõltu reagentide kontsentratsioonidest. 2NH3(g) N2(g) + 3H2(g) Esimest järku reaktsiooni korral on reaktsiooni kiirus proportsionaalne lähteaine kontsentratsiooniga. 2N2O5(g) 4NO2(g) + O2(g) Esimest järku reaktsiooni korral toimub reaktsiooni käigus reaktsiooni tunduv aeglustumine. Esimest järku reaktsiooni korral saame lineaarse graafiku kontsentratsiooni logaritmi sõltuvusest ajast. Teist järku reaktsiooni korral on reaktsiooni kiirus proportsionaalne lähteaine kontsentratsiooni ruudu või kahe lähteaine kontsentratsioonide korrutisega. 2NO2(g) 2NO(g) + O2(g) 43
𝑣̅ = − 𝑣 = lim (− ) = − = 𝑡𝑎𝑛𝛼 ∆𝑡 ∆𝑡→0 ∆𝑡 𝑑𝑡 Miinusmärk näitab, et reaktsiooni kulgedes kiirus väheneb (kui kiirus on defineeritud lähteainete kontsentratsioonide kaudu). Reaktsiooni kiiruse juures tuleb ära märkida ka millise aine kohta kiirus käib. N: 2N2O5(g) → 4NO2(g) + O2(g) ∆[𝑂2 ] 1 ∆[𝑁2 𝑂5 ] =− ∙ ∆𝑡 2 ∆𝑡 Massitoimeseadus ehk Guldberg-Waage reegel ütleb, et reaktsiooni kiirus on võrdeline lähteainete kontsentratsioonide korrutisega vastavates stöhhiomeetriliste kordajate astmetes ehk 𝑣 = 𝑘×[𝐴]𝑎 ×[𝐵]𝑏 , kui aA+bB dD. Tasakaaluolekus on otse- ja pöördsuunalise reaktsiooni kiirused võrdsed ja lähteainete ja produktide kontsentratsioonid on ajas jäävad). 43
reageerib veega: 2NO2 + H2O → HNO3 + HNO2, 4+ 5+ 3+ neist HNO2 laguneb kergesti: 3HNO2 → HNO3 + 2NO + H2O N2O3 (dilämmastiktrioksiid) esineb tasakaalulises süsteemis NO2 + NO → N2O3 ΔH = - 41,86 kJ N2O3 – punakaspruun gaas, jahutamisel kondenseerub → sinine vedelik – lämmastikushappe HNO2 anhüdriid N2O5 (dilämmastikpentaoksiid) kristallil., kergesti lagunev ühend: 2N2O5 → 4NO2 + O2 NO3 (lämmastiktrioksiid) peroksiid (esineb side ― O ― O ― ), kergplahvatav ühend tekib N2O5 või N2O4 reageerimisel vedela osooniga 3.14.3.4. Metallidega (jm. mittemetallidega) - nitriidid – ammoniaagi NH3 derivaadid Nitriidid: 3 tüüpi 1) kergmetallide nitriidid ioonil. side, ioonvõre reageerivad veega ja hapetega: Ca3N2 + 6H2O ―→ 2NH3 + 3Ca(OH)2 2) 13. - 16
annaabi.ee 
