Raba Kerttu Luik YASB-51 072877 5 SISUKORD teevad omanäoliseks ühel joonel asuvad suured, sageli veega täidetud lohud ehk langatuslehtrid. Turbakihi maksimaalseks paksuseks on 5,8 m, keskmine paksus on 2,6 m. Rabaturvas on looduses küllastunud rabaveega. Erandiks on Meenikunno lääneosas paiknev freesturbaväljak, kus kraavitusest tingituna on rabavee tase alanenud 1-2meetrit. Turba all liivades paiknev põhjavesi on rabaveega hüdrauliliselt seotud ainult raba ja saarte piirimail. Siin toitub põhjaveekiht rabaveest sulglohkude kaudu. Sulglohkudes neeldub liivadesse rabast kokku voolav vesi, kus moodustab ligi poole rabaaluste vete äravoolust. Viimane aga Kerttu Luik YASB-51 072877 6 SISUKORD on toiteks Valg- ja Mustjärvele, sest Meenikunno on nn. rippuva raba tüüpi, kus raba
Klassikaline näide: Ateena akropol Akropol- linna keskel asuv kindlustatud koht. 1. Värav- propüleed, 2. Kõrval Nike tempel, 3. maalikogu- Maaligalerii (kreeklaste lemmikuim), 4. Athena kuju (Phartenoisos), 5. Ereotein (Boseidonile ja Athenale), seal on naisekujulised sambad ehk karatiidid, 6. Partheon (Athenale, sees kuju). Joonia stiilis hauamonoment kuningas Homosolosele. Aleskandria ja Pergamon 1.saj Pergamonis rahualtar Zeusile ja Athenale- tegu joonia stiiliga. Friis on 2meetrit kõrge. Kreeklaste reljeef kõrgreljeef, mis on emotsionaalsed ja anatoomiliselt tõesed. Amfiteater. Skulptuur vähe säilinud originaale terveid, marmorist, saam näha läbi rooma koopiate, krüsohfantiin tehnika- säilinud vaid kirjeldused nt Athena kuju ja Zeusi kuju Olümpias. Krüsohfantiin tehnika: 1. puidust karkass, 2. Kehaosad kaetakse elevandiluuga, 3. riided kullaga. Väga kallis tehnika. Jagatakse kaheks: ehitusplastika ja vabafiguurid (hiljem ka portreepüst).
76. Ainuõõssed, kelle kõrvetus on inimesele ohtlik: 1 Physalia sp. meripõis , elab(kus?) elab troopika ja lähistroopika meredes . 2 Gonionemus vertens -hüdromeduus , elab Vaikses ookeanis, sh. Kaug-Ida meredes 3 Cyanea capillata meriseen , elab ainult külmas meres 4 Chirodropus sp. kimpkombitslane, elab troopikamerdes 77. Karikloomad on a) hermafrodiitsed ; b) lahksugulised -ÕIGE 78. Kõige suurem meduus on Cyanea capillata meriseen , kummiku läbimõõt 2MEETRIT 79. Meriristi kombitsad paiknevad a) kummiku serval -ÕIGEb) suuava ümber 80. Meririst on nime saanud kummikul ristikujuliselt paiknevate SUGUNÄÄRMETE järgi. 81. Õisloomadel esineb arengus ka meduusi vorm a) õige ; b) vale -ÕIGE 82. Õisloomade õiekroonlehti meenutavad jätked ümber suuava on a)kombitsad -ÕIGE b)suusagarad . 83. Meriroosilised elavad peamiselt kolooniatena a) õige ; b) vale -ÕIGE 84
76. Ainuõõssed, kelle kõrvetus on inimesele ohtlik: 1 Physalia sp. meripõis , elab(kus?) elab troopika ja lähistroopika meredes . 2 Gonionemus vertens -hüdromeduus , elab Vaikses ookeanis, sh. Kaug-Ida meredes 3 Cyanea capillata meriseen , elab ainult külmas meres 4 Chirodropus sp. kimpkombitslane, elab troopikamerdes 77. Karikloomad on a) hermafrodiitsed ; b) lahksugulised -ÕIGE 78. Kõige suurem meduus on Cyanea capillata meriseen , kummiku läbimõõt 2MEETRIT 79. Meriristi kombitsad paiknevad a) kummiku serval -ÕIGEb) suuava ümber 80. Meririst on nime saanud kummikul ristikujuliselt paiknevate SUGUNÄÄRMETE järgi. 81. Õisloomadel esineb arengus ka meduusi vorm a) õige ; b) vale -ÕIGE 82. Õisloomade õiekroonlehti meenutavad jätked ümber suuava on a)kombitsad -ÕIGE b)suusagarad . 83. Meriroosilised elavad peamiselt kolooniatena a) õige ; b) vale -ÕIGE 84
330 2200 4000 Kaitsevöönd -elektripaigaldise kaitsevöönd on elektripaigaldist, kui see on iseseisev ehitis ümbritsev maala, õhuruum või veekogu, kus ohutuse tagamise vajadusest lähtudes kehtivad kasutus piirangud. Õhuliinikaitsevöönd- on maala ja õhuruum, mida piiravad mõlemal pool piki liini telge paiknevad mõttelised vertikaal tasandid ja mille ulatus mõlemalpool liini telge: 1.) Kuni 1kv pinge liinde korral 2meetrit. 2) üle 1kv kuni 20kv- pingega liinide korral on 10m. 3.) 35 ja 110 kv pingega liinide korral on 25m. 4.)220 ja 330kv pingega liinide korral on 40m. Maakaabelliini maala kaitsevöönd on piki kaabelliini kulgev ala, mida mõlemaltpoolt piiravad liini äärmistest kaablitest 1m kaugusel paiknevad mõttelised vertikaal tasandid. Veekaabelliini kaitsevöönd on piki kaabelliini kulgev veepinnast põhjani ulatuv veeruum,
annaabi.ee 
