Tallinna Tervisehoiu Kõrgkool 2016 SUGUELUNDKOND Natalja Ivanova 1 HO-1-2kj SISUKORD 1. Tervitamine.................................... 1 2. Sisukord......................................... 2 3. Sissejuhatus.................................... 3 4. Naise suguelukonna haigused........ 4 5. Mehe suguelukonna haigused........ 5 6. Herpes............................................ 6 7. Haiguse olemus ja sümptomid........ 7 8. Haiguse ravi.................................... 8 9. Profülaktika..................................... 9 10.Kasutatud kirjandus......
3.4 Katseklaasi valada ~0,5 mL 0,25 M KI lahust ja 1 mL dest. vett. Lisada 1-2 tilka 0,2 M Pb(NO3)2 lahust kuni sademe tekkimiseni. Seejärel lisada tahket KI ja loksutada kuni sade kaob. Kirjeldada, mis toimub kemikaalide lisamisel ja lahuse loksutamisel (segamisel). Alguses tekkis kollane sade, pärast KI lisamist sade kadus (tekkis kompleksühend), lahus on aga endiselt kollane. Kirjeldada reaktsioonivõrranditega sademe teket ja lahustumist (Pb koordinatsiooniarv on 4). 2KJ + Pb(NO3)2 → PbJ2↓ + 2KNO3 kollane sade PbJ2↓+2KJ→K2[PbJ4] - kaaliumtetrajodoplumbaat(II) 3.5 Katseklaasi valada ~0,5 mL 0,2 M Pb(NO3)2 ja seejärel ~ 0,5 mL Na2SO4 lahust. Tekkinud plii(II)sulfaadi sademel lasta settida ja valada sademe pealt lahus ära. Sademe peale valada ~2 mL küllastatud CH3COONa lahust, loksutada. Kirjeldada, mis toimub kemikaalide lisamisel ja lahuse loksutamisel (segamisel).
Tekkis must sade kuni sademe tekkimiseni. Seejärel lisada tahket KI kuni sademe kadumiseni. BiI3 Bi(NO3)3 + 3KI BiI3 + 3KNO3 3.4 Katseklaasi valada ~0,5 mL 0,25 M KI lahust ja 1 mL dest. vett. Lisada 1-2 tilka 0,2 M 3 2 Pb(NO ) lahust kuni sademe tekkimiseni. Seejärel lisada tahket KI ja loksutada kuni sade Lahus muutuks kollaseks ja tekkis kollane sade PbJ2 kaob. 2KJ + Pb(NO3)2 PbJ2 + 2KNO3 PbJ2+KJK3[PbJ3] - kaaliumtrijodoplumbum 3 2 2 4 3.5 Katseklaasi valada ~0,5 mL 0,2 M Pb(NO ) ja seejärel ~ 0,5 mL Na SO lahust. Tekkinud plii(II)sulfaadi sademel lasta settida ja valada sademe pealt lahus ära. Sademe peale valada ~2 3 mL küllastatud CH COONa lahust, loksutada. Kas sade lahustub plii atsetatokompleksi tekke tõttu
AgCl + NaCl [AgCl2] + Na dikloroargentaat tekkis valge sade 3.2 a)Co(NO3)2*6H20 [Co(H2O)6]2+ heksaakvakobaltaat(II) Lahus muutuks rooseks ,kristallid hakkasid lahustama b)Co(NO3)2 + NaCl [CoCl4]2- + Na+ tetraklorokobaltaat lahus muutuks siniseks c) [CoCl4]2-+6H2O[Co(H2O)6]2++HCl--heksaakvakobalt(2+)ioon 3.3 a) Bi(NO3)3 + 3KI BiI3 + 3KNO3 Tekkis must sade BiI3 b)BiI3 + KI K3[BiI6]- trikaaliumheksajodobismutaat Lahus sai orandziks värviks 3.4 a)2KJ + Pb(NO3)2 PbJ2 + 2KNO3 Lahus muutuks kollaseks ja tekkis kollane sade PbJ2 PbJ2+KJK3[PbJ3] Kaaluiumtrijodoplumpum Sade kaob 3.5 Pb(NO3)2 +Na2SO4 PbSO4 + 2NaNO3 Tekkis tume valge sade PbSO4 + 2CH3COONa [Pb(CH3COO)4]2+ + 2Na2SO4 -tetraatsetaatoplumbaat Sade PbSO4 lahustub ja lahus muutub värvituks 3.6 Cd(CH3COO)2 + Na2SO3 [Cd(SO3)2]2-+ 2CH3COONa disulfitokadmaat Läbipaistav lahus Akvakompleksid 4.1 Co(NO3)2 * 6H2O + C2H5OH [Co(H2O)6]2++2NO3-
Arvuta temperatuuri muut. (erisoojus võta lk.32 tabelist) 9I füüsika (8) 28.september 2012 10.1. Metanooli erisoojus on 2500J/(kg·K). Kui palju muutub 0,7 kilogrammi metanooli temperatuur, kui sellele anda 900 cal soojust? NB! Ära unusta ühikute teisendamise vajadust Tänase tunni teema: Ülesannete näiteid erisoojusega. 10.2. Teisenda: · 500kcal= kJ · 5MJ= J · 2kJ= kcal · 0,5Mcal= cal 10.3. Kuidas, soojushulka, massi, temperatuuri ja erisoojust tähistatakse?... milised on nende suuruste põhiühikud? Näiteks, jõu tähis on F ja selle põhiühik kg. 10.4. Kirjuta avaldis soojushulga (Q) arvutamiseks keha massi (m), temperatuuri muudu (T) ja erisoojuse (c) kaudu Loe lk.35 näiteid 10.5. Kui palju soojust sai 500g alumiiniumi, kui selle
62. vahetusreaktsioonid ja nende kulgemise tingimused. Vahetusreaktsioon on kahe või rohkema ioonilise ühendi vahel toimuv reaktsioon milles vahetatakse ioone. Vahetusreaktsioonid kulgevad lõpuni siis, kui üks reaktsioonisaadustest on: · rasklahustuv ühend sade (lahustuvuse tabel) · gaas · vesi · kompleksühend 63. vahetusreaktsiooni võrrandite esitusviis. vahetavad anioonid Pb(NO3)2 + 2KJ PbJ2 () + 23 vahetavad katioonid Ei ole selles kindel.!! 64. keemiline analüüs ja selle praktiline vajadus. Keemiline analüüs on (vist) keemiliste elementide ja ainete analüüsimine ehk omaduste välja selgitamine kuidas ta reageerib ühe ja teise ainega ning kidas ta mõjub ühele või teisele objektile vm iganes asjale olendile. Praktiline vajadus on keemiliste jäätmete teisaldamisel ja mingi aine leidmisel ja selle tuvastamisel. 65
See seletub energia kuluga, mis läks krijtallvõre lag- elementide oksüdatsiooniaste. N: reaktsiooni võrrandeid nim. termokeemia võrranditeks. undamiseks ja molekulide või ioonide difundeerimiseks lahustis. Mõ- Zn+H 2 SO 4 = ZnSO 4 + H 2 Reaktsiooni soojus efekt oleneb välistingimustest (temperatuurist nel juhul kaasneb lahustumisega lahuse soojenemine. See seletub kee- 2KJ +Cl 2 =2 KCl + J 2 ja rõhust). Et reaktsioone saaks omavahel võrrelda, esitatakse miliste ühendite, solvaatide tekkega. Aine lahustumine võib olla seo- Zn-i reageerimisel annab Zn aatom ara 2 elektroni ja tema käsiraamatuses soojusefektide väärtused standard tingimuste tud ruumala efektiga, näiteks tekib vees etanooli või väävelhappe oksüdatsiooniaste muutub 0-st II-ni. H+ ioon võtab vastu ühe jaoks
oksüd.aste. N: mis ühinedes hapnikuga moodustab rooste. fermentideks ehk ensüümideks ja nad reguleerivad reaktsioonide kulgu Zn+H 2 SO 4 = ZnSO 4 + H 2 Tinaga kontaktis oleva Fe korrosioon kulgeb galvaanielementide taimedes ja elusorganismides. 2KJ +Cl 2 =2 KCl + J 2 tekke tõttu kiiremini kui puhta Fe korrosioon. 6.1 Lahused. Dispergeeritud süsteemid. Solvatsioon Zn-i reageerimisel annab Zn aatom ära 2 elektroni ja tema o.a. Korrosioonikahjude vältimiseks kõrvaldatakse keskkonna Lahuseks nim. kahest või enamast ainest koosnevat homog-t süst-i. muutub 0-st II-ni. H+ ioon võtab vastu ühe elektroni ja o.a
annaabi.ee 
