..4 tilka (NH 4)2SO4 lahust Ba2+ -ioonide sadestamiseks sulfaatidena ja 3...4 tilka (COONH 4)2 lahust Ca2+ -ioonide sadestamiseks oksalaatidena ja keedetakse. Sade eraldatakse tsentrifuugimisel ja tsentrifugaadist tõestatakse Mg2+ -ioonid. Ba2+ + (NH4)2SO4 BaSO4 + NH4+ Ca2+ + (COONH4)2 (COO)2Ca + 2NH4+ Mg2+- ioonide tõestamine 2...3 tilka lahust soojendatakse keemiseni ja lisatakse 1...2 tilka dinaatriumvesinikfosfaadi Na 2HPO4 või (NH4)2HPO4 lahust, 1...2 tilka 2M ammoniaakhüdraati ning soojendatakse veidi. Ammoniaakhüdraadi ja ammooniumkloriidi juuresolekul tekib valge ammooniummagneesiumfosfaadi kristalliline sade: Mg2+ + HPO4 + NH3 · H2O MgNH4PO4 + H2O Kasutasin tõestamiseks dinaatriumvesinikfosfaati ning pärast ammoniaakhüdraadi lisamist ja soojendamist tekkis valge sade, millega sai tõestada, et lahuses sisaldus Mg2+- ioone. Tundmatu soola kindlakstegemine leekreaktsiooniga Võtsin soola nr 4
Põhikoolile: Happed, alused ja soolad Happed on ained, mis annavad lahusesse vesinik ioone. Happed koosnevad vesinikioonist e. prootonist ja happejääk-ioonist (Arrheniuse klassikalise definitsiooni järgi). Happejääk ioon on võrdne prootonite arvuga molekulis · HCl - vesinikkloriidhape e. soolhape, oks. aste -1 · H2S - divesiniksulfiidhape, oks. aste -2 · H2SO3 - väävlishape, oks. aste -2 · H2SO4 - väävelhape, oks. aste -2 · H2CO3 - süsihape, oks. aste -2 · H3PO4 - fosforhape (ortofosfor), oks. aste -3 · HNO3 - lämmastikhape, oks. aste -1 · HNO2 - lämmastikushape, oks. aste -1 Hapete lahused muudavad indikaatorite värvust Hapete liigitus Happeid liigitatakse kahte moodi: · prootonite arvu järgi (happes on ühe prootonilised kahe, kolme, nelja). · happe aniooni koostise järgi - 1.klass hapnik happed e. oksohapped, 2.klass hapnikuta happed. Hapnik-hapetele vastavad happelised oks...
Co2+-ioonide tõestamine Võtan 4-5 tilka lahust ja lisan umbse 4 tilka ammooniumtiotsüanaadi küllastatud vesilahust ja 5-6 tilka pentanooli ning lokstutan tugevasti. Lahuse mõlemad kihid värvuvad roosakaslillaks. Selle värvuse peaks andma tetratiotsanatokobaltaat(2-)-ioon. Co2+ + 4SCN- → [Co(SCN)4]2- Kuna aga kihid ei eristu värvi poolest, tähendab see seda, et lahus sisaldab Fe 3+- ioonide jälgi, mis segab tõestust. Sellepärast lisan tahket Na 2HPO4 ja loksutan. Pentanooli kiht värvub siniseks ja ülejäänud lahus aga roheliseks. Seega on Co 2+- ioonide olemasolu lahuses tõestatud. Lahuse (Fe2+, Mn2+, Cr3+, Al3+, Zn2+) analüüs Keedan lahust divesiniksulfiidi liia eraldamiseks. Lisan konts. NaOH lahust liiaga (kokku lahusega võrdse mahuni) ja jahutan lahuse. Oksüdeerimiseks lisan jahtunud lahusele 4-5 tilka 3%-list H2O2 ja keedan 5 minutit. Seejärel tsentrifuugin. Sadestuvad raud(III)hüdroksiid ja mangaan(IV)oksiidhüdroksiid.
Selleks lisatakse tsentrifugaadile, mis saadi peale IV rühma katioonide karbonaatide eraldamist, 3...4 tilka (NH4)2SO4 lahust Ba2+ -ioonide sadestamiseks sulfaatidena ja 3...4 tilka (COONH4)2 lahust Ca2+ -ioonide sadestamiseks oksalaatidena ja keedetakse. Sade eraldatakse tsentrifuugimisel ja tsentrifugaadist tõestatakse Mg2+ -ioonid. Mg2+- ioonide tõestamine 2...3 tilka lahust soojendatakse keemiseni ja lisatakse 1...2 tilka dinaatriumvesinikfosfaadi Na2HPO4 või (NH4)2HPO4 lahust, 1...2 tilka 2M ammoniaakhüdraati ning soojendatakse veidi. Ammoniaakhüdraadi ja ammooniumkloriidi juuresolekul tekib valge ammooniummagneesiumfosfaadi kristalliline sade: Mg2+ + HPO4- + NH3*H2O MgNH4PO4 + H2O Tulemus: peale ammoniaakhüdraadi lisamist tekkis soojendamisel valge kristalliline sade. See tõestas lahuses Mg2+ ioonide olemasolu. NH4+ -ioonide tõestamine NH4+ -ioonide tõestamine toimus alglahusest.
N P K 13038 , või 1338 fosfor puudub, tegu on kaaliumnitraadiga. Kompleksväetiste jaotus: 1. Tahked kompleksväetised: a) Liitväetised kokreetse kindla koostisega: * NH4H2PO4 ammooniumdivesinikfosfaat e. ammofoss, 12:22:0, suur fosforisisaldus elemendina. Taimedele vajalikud toiteelemendid kõik ühes molekulis koos. Sobib fosforivaestele muldadele ja kultuuridele, mis vajavad vähe lämmastikku. Fosfor ei leostu. * (NH4)2HPO4 diammofoss, 21:33:0. * KNO3 kaaliumnitraat. Aianduslik väetis, leiab kasutamist hüdropoonikas väetislahuste valmistamiseks. Hüdropoonika mulda ei kasutata, selle asemel mõnda teist substraati. Idee selles, et taimed põhimõtteliselt vajavad ükskõik mis substraati vaid kinnihoidmiseks, toitained antakse kõik kastmisveega. Nt. on Luunja kurgid kasvatatud kivivillal. Substraadiks sobib killustik, liiv, kruus jpmt.
vabaneb, kui on vaja teha järsku tugevat pingutust. ATP-d ei tohi olla rakus liiga palju, sest ATP/ (ADP+AMP) (suhe) määrab ära ensüümtasakaalu. Kui teda saab liiga palju, hakkab organism sünteesima kreatiinfosfaati. ATP-d sünteesitakse glükoosi oksüdatsioonil vabaneva energia arvel. Selles ∆G˚’=2879 kJ/mol. ATP sünteesi I faasis sünteesitakse 1 C6H12O6 oksüdatsioonil vabaneva energia arvel 2 ATP molekuli. See on anaeroobne tsükkel: C6H12O6 + 2ADP³‾ + 2HPO4²‾ + 2H+ ⇄ 2CH3COCOOH + 2[H] + 2ATP4‾+ 2H2O Krebbsi tsükkel (aeroobne), saadakse veel 36 ATP-d. 2CH3COCOOH + 2[H] + 36 ADP³‾ + 36 HPO4²‾ + 36H+ + 6O2 = = 36ATP4‾ + 36H2O + 6CO2 + 6H2O seotud ATP sünteesiga↑ ↑seotud C6H12O6 oksüdatsiooniga Glükoosi oksüdatsiooni termodünaamiline pöörduvus on oluliselt kasvanud ja me saame küllalt palju kasulikku tööd: η = 38 · (–30) · 100 = 40% –2879
oksüdeerimisel hüpokloritiga: 2NH3(aq) + ClO-(aq) N2H4(aq) + Cl-(aq) + H2O(l) Hüdrasiin on plahvatusohtlik, hea ioniseeriv lahusti. Kasutatakse raketikütusena ja hapniku eemaldamiseks veest: NH2NH2(aq) + O2(g) N2(g) + 2H2O(l) Ammooniumsoolad- sisaldavad ammooniumiooni NH4+. Reeglina värvusetud, vees hästi lahustuvad kristallained, mis kuumutamisel lagunevad. NH4Cl on metallpinna puhastusvahend tinatamisel, meditsiinis rögalahtisti. NH4NO3 on väetis ja lõhkesegude komponent. (NH4)2HPO4 ammooniumvesinikfosfaat on väetis. Ammooniumkatioon võib oksüdeerija (nt nitraatioon) toimel oksüdeeruda, kusjuures reaktsioonisaadused sõltuvad temperatuurist. 250 °C: NH4NO3(s) N2O (g) + 2H2O(g) >300 °C: 2NH4NO3(s) 2N2(g) + O2(g) + 4H2O(g). Kõik laguproduktid on kõrgtemp-il gaasilised. Halogeniidid- Lämmastiku oksüdatsiooniaste halogeniidides on III. NF3 on lämmastiku halogeniididest stabiilseim, ei reageeri veega. NCl3 reageerib veega, andes ammoniaagi ja hüpokloorishappe
annaabi.ee 
