..0,15 cm³ Na2H2Y → 2Na+ + H2Y2− Ind− + Me2+ → [MeInd]+ H2Y2− + [MeInd]+ → [MeY]2− + 2H+ + Ind− C - Lasta uuritav vesi läbi Na-kationiitfiltri ning koguda pehmendatud vesi keeduklaasi või koonilisse kolbi. Pipeteerida 100 cm³ pehmendatud vett puhtasse koonilisse kolbi, lisada ∼5 cm³ puhverlahust ja väike kogus indikaatorit ET-00. Seada töökorda bürett lahjema, 0,005 M triloon-B lahusega ning tiitrida nagu punktis B sinise värvuseni. Ca2+ + 2HCO−3 → CaCO3 ↓ + CO2 + H2O Mg2+ + 2HCO−3 → Mg(OH)2 ↓ + 2CO2 2Na-kat (s) + (Ca2+ (aq))/( Mg2+ (aq)) → Ca/ Mg(kat)2 (s) + (2Na+ (aq))/( 2Na+ (aq)) 4. Katseandmed A - CM(HCl) = 0,1M V(H2O) = 100cm³ V(HCl) = 2,60 cm³ B – CM(triloon-B) = 0,025M V(H2O) = 100cm³ V(triloon-B) = 9,50cm³ C – CM(triloon-B) = 0,005M V(Triloon-B) = 0cm³ V(H2O) = 100cm³ 5. Katseandmete töötlus ja tulemuste analüüs A: a) HCO−3 ioonide kontsentratsioon
Zn+PbSO4=ZnSO4+Pb,-Al-,Fe-,Ni-,Cu-. 35. - , , ,SOx,Nox-( ). -,,, . CO2 ( ..) , . - , ( 2 850) , . Nox . Sox ( ), ( ), ( ), ( SO2 .) 36. - . . - -, - ,, , . , . , . -- 10 2/4 . k=A*exp(-Ea/R*T) ln(k)=-Ea/R*T+ln(A) . 38. . /. - , , . . Ca(HCO3)2 Mg(HCO3)2 . ,, Ca Mg. -2CO- 3 = CO2-3 + 2 + H2O Ca2++2HCO-3=Ca3(. .)+2 + H2O Mg2++2HCO-3=Mg(OH)2(. .)+22 39. (...)- . - . (-)||||(+) - , ,. -, -, - , - . . - (-) (+). - (+) . . . 40. -- , (, -,) (,,) . .- .- . .- - . . - - , .
· Leelismetallide karbonaadid, silikaadid, ortofosfaadid moodustavad Ca 2+ ja Mg2+ ioonidega sademe; · Polüfosfaadid ja orgaanilised kompleksimoodustajad seovad Ca 2+ ja Mg2+ ioonid püsivateks vees lahustunud kompleksühenditeks. Näiteks etüleendiamiintetra-äädikhappe (EDTA) dinaatriumisool ehk triloon-B. 6. Millised keemilised reaksioonid toimuvad looduslikus vees kuumutamisel üle 65 ±C? Vees sisalduvad vesinikkarbonaadid hakkavad kuumutamisel üle 65 ±C lagunema 2HCO-3 ! CO2-3 + CO2 + H2O Sellest tingituna hakkavad kulgema järgmised reaktsioonid: Ca2+ + 2HCO-3 ! CaCO3 + CO2 + H2O Mg2+ + 2HCO-3 ! Mg(OH) 2 + 2CO2 Reaktsioonide käigus tekkivat sadet nimetatakse katlakiviks. 7. Kuidas te määrasite karbonaatse kareduse? Kui suur oli saadud tulemus? Vee karbonaatse kareduse määramiseks tuleb uuritavasse vette lisada indikaatorit MO või MP. Seejärel peab tiitrima vett soolhappelahusega seni kuni vedeliku värvus muutub kollasest oranzikaspunaseks
• Leelismetallide karbonaadid, silikaadid, ortofosfaadid – moodustavad Ca 2+ ja Mg2+ ioonidega sademe; • Polüfosfaadid ja orgaanilised kompleksimoodustajad – seovad Ca 2+ ja Mg2+ ioonid püsivateks vees lahustunud kompleksühenditeks. Näiteks etüleendiamiintetra-äädikhappe (EDTA) dinaatriumisool ehk triloon-B. 6. Millised keemilised reaksioonid toimuvad looduslikus vees kuumutamisel üle 65 ±C? Vees sisalduvad vesinikkarbonaadid hakkavad kuumutamisel üle 65 ±C lagunema 2HCO-3 ! CO2-3 + CO2 + H2O Sellest tingituna hakkavad kulgema järgmised reaktsioonid: Ca2+ + 2HCO-3 ! CaCO3 → + CO2 + H2O Mg2+ + 2HCO-3 ! Mg(OH) 2 → + 2CO2 Reaktsioonide käigus tekkivat sadet nimetatakse katlakiviks. 7. Kuidas te määrasite karbonaatse kareduse? Kui suur oli saadud tulemus? Vee karbonaatse kareduse määramiseks tuleb uuritavasse vette lisada indikaatorit MO või MP. Seejärel peab tiitrima vett
· Leelismetallide karbonaadid, silikaadid, ortofosfaadid moodustavad Ca 2+ ja Mg2+ ioonidega sademe; · Polüfosfaadid ja orgaanilised kompleksimoodustajad seovad Ca 2+ ja Mg2+ ioonid püsivateks vees lahustunud kompleksühenditeks. Näiteks etüleendiamiintetra-äädikhappe (EDTA) dinaatriumisool ehk triloon-B. 6. Millised keemilised reaksioonid toimuvad looduslikus vees kuumutamisel üle 65 ±C? Vees sisalduvad vesinikkarbonaadid hakkavad kuumutamisel üle 65 ±C lagunema 2HCO-3 ! CO2-3 + CO2 + H2O Sellest tingituna hakkavad kulgema järgmised reaktsioonid: Ca2+ + 2HCO-3 ! CaCO3 + CO2 + H2O Mg2+ + 2HCO-3 ! Mg(OH) 2 + 2CO2 Reaktsioonide käigus tekkivat sadet nimetatakse katlakiviks. 7. Kuidas te määrasite karbonaatse kareduse? Kui suur oli saadud tulemus? Vee karbonaatse kareduse määramiseks tuleb uuritavasse vette lisada indikaatorit MO või MP. Seejärel peab tiitrima vett soolhappelahusega seni kuni vedeliku värvus muutub kollasest oranzikaspunaseks
· Leelismetallide karbonaadid, silikaadid, ortofosfaadid moodustavad Ca 2+ ja Mg2+ ioonidega sademe; · Polüfosfaadid ja orgaanilised kompleksimoodustajad seovad Ca 2+ ja Mg2+ ioonid püsivateks vees lahustunud kompleksühenditeks. Näiteks etüleendiamiintetra-äädikhappe (EDTA) dinaatriumisool ehk triloon-B. 6. Millised keemilised reaksioonid toimuvad looduslikus vees kuumutamisel üle 65 ±C? Vees sisalduvad vesinikkarbonaadid hakkavad kuumutamisel üle 65 ±C lagunema 2HCO-3 ! CO2-3 + CO2 + H2O Sellest tingituna hakkavad kulgema järgmised reaktsioonid: Ca2+ + 2HCO-3 ! CaCO3 + CO2 + H2O Mg2+ + 2HCO-3 ! Mg(OH) 2 + 2CO2 Reaktsioonide käigus tekkivat sadet nimetatakse katlakiviks. 7. Kuidas te määrasite karbonaatse kareduse? Kui suur oli saadud tulemus? Pipeteerida koonilisse kolbi 10 kuumsentimeetrit uuritavat vet, lisada 3-4 tilka indikaatorit mo või mp. Pürett täita 0,1M soolhappe lahusega nullini. Tiitrida selle lahusega
· Leelismetallide karbonaadid, silikaadid, ortofosfaadid moodustavad Ca 2+ ja Mg2+ ioonidega sademe; · Polüfosfaadid ja orgaanilised kompleksimoodustajad seovad Ca 2+ ja Mg2+ ioonid püsivateks vees lahustunud kompleksühenditeks. Näiteks etüleendiamiintetra-äädikhappe (EDTA) dinaatriumisool ehk triloon-B. 6. Millised keemilised reaksioonid toimuvad looduslikus vees kuumutamisel üle 65 ±C? Vees sisalduvad vesinikkarbonaadid hakkavad kuumutamisel üle 65 ±C lagunema 2HCO-3 ! CO2-3 + CO2 + H2O Sellest tingituna hakkavad kulgema järgmised reaktsioonid: Ca2+ + 2HCO-3 ! CaCO3 + CO2 + H2O Mg2+ + 2HCO-3 ! Mg(OH) 2 + 2CO2 Reaktsioonide käigus tekkivat sadet nimetatakse katlakiviks. 7. Kuidas te määrasite karbonaatse kareduse? Kui suur oli saadud tulemus? Vee karbonaatse kareduse määramiseks tuleb uuritavasse vette lisada indikaatorit MO või MP. Seejärel peab tiitrima vett soolhappelahusega seni kuni vedeliku värvus muutub kollasest oranzikaspunaseks
elustikule; kahjulik toime taimedele (lehe-, okkakadu); metallide leostumine; ehitiste ja monumentide kahjustumine. Vee pH, puhverdusvõime ja leelisus. Vihmavee pH 5,6. Vee pH on vahemikus 5 kuni 9. Puhverdusvõime: omadus säilitada pH väärtust; võime neutraliseerida vesinikioone (hüdroksiidioone). Karbonaadid: CO32- + H+ HCO3 Vesinikkarbonaadid: HCO3- +H+ H2O+CO2 Aluskivim: lubjakivi CaCO3 Ca2+ + CO32- CaCO + CO + H O Ca2+ + 2HCO - 3 2 2 3 Vee leelisus: iseloomustab vee võimet siduda H+ ioone; on hapet neutraliseerivate osakeste hulk vees. Vee leelisust põhjustavad HCO3-, CO3-2, OH-. Vee pH ja H + -ioonide kontsentratsiooni arvutamine. pH= -log [H+] või pH= -log cH+ (?) Sademete pH muutus Eestis viimastel aastakümnetel ja muutuse põhjused. Ida- ja Lääne-Eestis on happelisus 5,83, eeldatavasti põlevkivi tööstusest (põlevkivi tuhk).
tahkete osakestega vesilahus: Peamised koostisosad: H2O, Ca2+, Mg2+, Fe3+, Na+, K+, HCO3-, Cl-, SO4 2-, H+, OH-, lisaks tahked peendisperssed ained (muda, savi, Fe(OH)3 jt.) ja mikroorganismid. *Põhjavesi : Mg2+, Na+, K+, H2O, Cl-, SO4 2-, HCO3-, H+, OH-, Fe 2+ 51. Katlakivi tekke reaktsioon ja tema eemaldamine (vt praktikumi töö). Vees sisalduvad vesinikkarbonaadid hakkavad kuumutamisel üle 65 ±C lagunema 2HCO-3 ! CO2-3 + CO2 + H2O Sellest tingituna hakkavad kulgema järgmised reaktsioonid: Ca2+ + 2HCO-3 ! CaCO3 → + CO2 + H2O Mg2+ + 2HCO-3 ! Mg(OH) 2 → + 2CO2 Reaktsioonide käigus tekkivat sadet nimetatakse katlakiviks. Eemaldada: puhastusvahendiga, mille happelisus on (pH<6) katlakivi tekke vähendamiseks ei ole otstarbekas keeta vett pikka aega;
kloriidid (CaCl2, MgCl2) jt. Need soolad ei sadestu vee kuumenemisel, kuid kloriide sisaldav vesi põhjustab metallide korrosiooni. Tööstuses tuleb jahutusveena eelistada võimalikult pehmet vett, vajaduse korral tuleb seda pehmendada. Kõrvaldamine: Karedas vees, mis sisaldab nii HCO−3 kui Ca2+ ja Mg2+ ioone, tekib kuumutamisel tahke faas — katlakivi, järgmise kemismi alusel: • Vees sisalduvad vesinikkarbonaadid hakkavad kuumutamisel üle 65 ◦C lagunema 2HCO−3 → CO2−3 + CO2 + H2O (3.2) • Sellest tingituna hakkavad kulgema järgmised reaktsioonid: Ca2+ + 2HCO−3 → CaCO3 ↓ + CO2 + H2O (3.3) Mg2+ + 2HCO−3 → Mg(OH)2 ↓ + 2CO2 (3.4) Reaktsioonide käigus tekkivat sadet nimetatakse katlakiviks. Kare vesi raskendab pesemist ja suurendab pesemisvahendite kulu mitmesuguste rasklahustuvate orgaaniliste ühendite tekke tõttu: 2C17H35COONa + Ca2+ → (C17H35COO)2Ca↓ + 2Na+ (3.5) seep lahustumatu lubjaseep
annaabi.ee 
