Alküünid on küllastumata süsivesinikud mis sisaldavad kolmiksidet. (nomenklatuuris -üün lõpp) Üldvalem CnH2n-2 etüün Keemilised omadused: 1) Põlemine 2C2H2 + 5O2 -> 2H2O + 4CO2 2) Astub liitumisreaktsiooni + Br2 -> CHBr = CHBr + Br2 -> CHBr2 CHBr2 + HCl -> CH2 = CHCl + H2O -> CH3CHO (etanaal, aldehüüd) 3) Hüdrogeenimine + H2 -> H2C = CH2 + H2 -> CH3CH3 Füüsikalised omadused: etüün- meeldiva lõhnaga, narkootilise toimega, värvusetu, gaas, õhuga segamisel plahvatusohtlik
7) C7H12 - heptüün 8) C8H14 - oktüün 9) C9H16 - nonüün 10) C10H18 - deküün Etüün · Füüsikalised omadused: on nõrga eetri lõhnaga, õhust kergem, värvusetu, narkootilise toimega gaas. Vees ei lahustu. · Saamine: 1) metaani krakkimisel (lagundamisel) 2) karbiidmeetodil · Keemilised omadused: 1) põleb 2C2H2 + 3O2 = 2C + 2H2O + 2CO2 2) annab liitumisreaktsioone a) vesinikuga C2H2 + H2 = C2H4 b) halogeenidega C2H2 + Cl2 = C2H2Cl2 c) vesinikhalogeniididega C2H2 + HBr = C2H3Br 3) redutseerub · Kasutamine: toodetavast etüünist kasutatakse orgaaniliseks sünteesiks, et saada plastmasse, kautsukit, pleksiklaasi, lahusteid jne. Ülejäänud kogus leiab kasutamist metallide keevitamisel ja lõikamisel. Aromaatsed ühendid · Aromaatseteks ühenditeks nimetatakse
omadustega, mistõttu siin täpsemalt reaktsioone enam etapiviisiliselt ei analüüsita.. Reaktsioonides alküünide erinevus alkeenidest seisneb selles, et kui kaksikside muutus liitumiseaktsioonide käigus üksiksidemeks, siis alküünides olev kolmikside muutub kaksiksidemeks. 1) Oksüdeerumine Sarnaselt alkeenidele kasutatakse ka alküünide (kolmiksideme) tõestamiseks KMnO4 leeliselist lahust või broomivett a) Täielik põlemine 2C2H2 + 5O2 4CO2 + 2H2O b) Mittetäielik põlemine 2C2H2 + 3O2 2CO2 + 2H2O + 2C Õhus põleb etüün eteenist veelgi heledama ja tahmavama leegiga, kuna ta sisaldab eteenist veelgi rohkem süsinikku. 2) Liitumisreaktsioonid (elektrofiilsed liitumisreaktsioonid) Liitumisreaktsionide käigus tekivad alküünidest vastavad alkeenid ja nendest omakorda vastavad alkaanid. a) Liitumisreaktsioonid vesinikuga (hüdrogeenimine) Alküünide hüdrogeenimine toimuvad katalüsaatorite manulusel, milleks võivad olla nii plaatina
Füüsikalised omadused 4. Keemilised omadused (liitumine vesinikuga, halogeenidega, põlemine). 5. Etüüni laboratoorne saamine (töösse ei tule!) 6. Kasutusalad 1. C2H2, CH=CH 2. Keevitusgaas, atsetüleen. 3. Etüün on värvitu gaas, vees praktiliselt ei lahustu. Puhtal etüünil on nõrk eetri lõhn, sissehingamine tekitab narkoosi. Tehniliselt saadud etüüni lõhn on aga ebameeldiv ning mürgine. 4. Põleb tahmava leegiga tänu suurele süsinikusisaldusele. 2C2H2 + 3O2 -> 2H2O + 2CO2 + 2C 5. Saadakse kaltsiumkarbiidi ja vee vahelisel reaktsioonil, segu õhuga on plahvatusohtlik. 6. Toodetavast etüünist läheb 2/3 teiste orgaaniliste ühendite tootmiseks, 1/3 kasutatakse aga metallide lõikamisel ja keevitamisel. Aromaatsed ühendid e. areenid Aromaatseteks nim. kõiki benseenituuma sisaldavaid ühendeid. Benseen C6H6. 1) Benseeni füüsikalised omadused
annaabi.ee 
