Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"2856" - 14 õppematerjali

Metallide füüsikalised omadused
6
docx

Metallide füüsikalised omadused

lehe. Metallidel on samuti mitmeid erinevusi. Metallid on toatemperatuuril enamasti tahked: v.a elavhõbe, mille sulamistemperatuur on -39 kraadi ja keemistemperatuus on 356,6 kraadi. Aga sulamis ja keemistemperatuurid on metallidel väga erinevad, nt kõige kõrgem sulamistemperatuuriga metalle on Volfram 3422 kraadi ning mille keemistemperatuur on 5555 kraadi. Kulla sulamistemperatuur on 1064 kraadi, aurustumistemperatuur 2856 kraadi, Alumiiniumi sulamistemperatuur on 660 kraadi ja keemistemperatuur on 2519 kraadi. Metallidel on erinevad tihedused. Kõige väiksema tihedusega on Liitium ~0,5 g/cm3. Kõige suurema tihedusega on Osmium ~22,5 g/cm3. Raua tihedus on 7,87 g/cm3. Elavhõbeda tihedus on 13,6g /cm³. Metallid jaotatakse tiheduse järgi kahte rühma: kergemetallid ja raskemetallid. Raskmetallideks nimetatakse metalliliste omadustega elemente, mille tihedus on suurem kui 5000 kg/m³

Keemia → rekursiooni- ja...
4 allalaadimist
AU KULD
24
docx

AU KULD

kuna metallidele annavad maitse metalli ioonid. Kuld on kõige elektronegatiivsem metall.  Ainuke teadaolev stabiilne kulla isotoop on 197Au, mis  on ka ainuke looduses leiduv kulla isotoop. Sünteesitud  on veel 36 radioaktiivset isotoopi. Nendest  kõige stabiilsema, 195Au, poolestusaeg on 186,1  päeva ja kõige ebastabiilsem on 171Au poolestusajaga  30µs.  Kulla sulamistemperatuur on  1064°C, aurustumistemperatuur 2856 °C  Puhas kuld on väga pehme, Mohsi skaalal kõvadusega 2,5 (küünega kriimustatav), suure tihedusega  helekollase värvusega väärismetall. Kuld on  plastne ning kergesti töödeldav  KULLA AJALUGU  Egiptus Kulda peeti jumalikuks ja hävitamatuks metalliks,  mida seostati päikesesäraga. Vanad egiptlased sõid  kulda hingelise, vaimse ja kehalise puhastumise  eesmärgil.   Kreeka Peamiselt oli kuld finantsvahend

Keemia → Keemia
3 allalaadimist
Referaat KULD
26
docx

Referaat KULD

metallis. Tal puudub lõhn ja maitse ning on kõige elektronegatiivsem metall. Puhas kuld, kuhu ei ole lisatud juurde muid metalle on väga pehme ja plastne ning seda saab kergesti töödelda. Moshi skaala järgi on kulla tiheduse aste 2,5. Hetkel on teada ainult üks kulla isotoop ehk Aurum , mida leidub looduses ainukesena. Kulla tiheduseks on 19,282 g/cm3, sulamistemperatuuriks on 1064 °C, keemistemperatuuriks 2856 °C ja aatommassiks 196,967. [1] Tänapäeval on väga popp „rose gold“ värv, mis tähendab eesti keeles roosat kulda. Seda saadakse sellisel viisil, et kui lisada kulla sisse ka veidi vaske ning see annabki sellise roosaka kuldse värvi. Vask on ka üks vähestest metallides, millel puudub hõbevalge läige. 1.2. Keemilised omadused Keemiliselt on kuld vähe aktiivne metall ehk passiivne. Õhus jääb kuld muutumatuks, isegi kui teda

Keemia → Keemia
19 allalaadimist
Statistikaülesanne-Metsaraie
4
docx

Statistikaülesanne "Metsaraie"

Ida- Virumaa erametsa hooldusraie pindala = 2667 ha 3277 ha > 2667 ha Pärnumaa erametsamaa hooldusraie pindala on suurem 3277 - 2667 = 610 ha võrra. 2.2.5. Kui suur on erametsa uuendusraie keskmine pindala ühes maakonnas? (arvutuskäik!!) Harj Lään- Pärn Jõg- Ida- Järv Põlv u Viru Võru Valga Hiiu Saare u eva Viru Lääne a Tartu a Viljandi Rapla Erametsamaa uuendusraie 3863 2760 2777 2856 605 2161 4407 2615 2667 2209 2502 2158 1916 4103 3815 Erametsamaa hooldusraie 2633 1937 2873 4119 316 1904 3277 1923 1618 1097 1798 2014 1963 3791 2655 Riigimetsamaa uuendusraie 857 947 622 1057 276 249 1283 930 1558 344 622 779 688 903 702 Riigimetsamaa hooldusraie 1793 3187 1952 3043 428 753 5469 2484 4176 608 1686 2488 2519 2233 1464 Erametsamaa uuendusraie pindala kokku - 41 412 ha Maakondi kokku - 15

Matemaatika → töö
2 allalaadimist
Metallide kuningas-KULD
32
docx

Metallide kuningas: KULD

Puhas kuld on väga pehme, Mohsi skaalal kõvadusega 2,5 (küünega kriimustatav), suure tihedusega, helekollase värvusega väärismetall. Kuld on kergesti töödeldav. Ühest grammist kullast on võimalik tõmmata 3,5 km traati või katta 6 10 m2 pinna. Väga õhuke kullaplaat muutub läbipaistvaks, lastes läbi sinakas-rohelist valgust, Kullal on väga suur tihedus: 19,282 g/cm3. Kulla sulamistemperatuur on 1064 °C, aurustumistemperatuur 2856 °C. Keemilised omadused Kulla sära ei tuhmu ning korrosioonile ja keemilisele toimele on kuld püsiv. Keemiliselt on kuld passiivne metall. Kuld ei oksüdeeru isegi sulatatuna. Reageerimine mittemetallidega Lihtainetest reageerib kuld halogeniidididega. Toatemperatuuril kulgevad reaktsioonid aeglaselt. Temperatuuril 140 °C reageerib kuld klooriga, moodustades kuldtrikloriidi, mis kõrgemal temperatuuril laguneb kuldmonokloriidiks: 2Au + 3Cl2 → 2AuCl3 AuCl3 → AuCl + Cl2

Keemia → Keemia
39 allalaadimist
Värvusõpetus
14
docx

Värvusõpetus

Vastandvärvusi omavahel 1:1 segades lakkavad põhivärvused olemast ja tulemuseks on hallikasmust. Pilt 4. Värviring 4. Valgustemperatuur Valgusallikast olenevalt on olemas erinevaid ,,värve" ja erineva intensiivsusega valguseid. Valguse värvust ehk valgustemperatuuri mõõdetakse kelvinites ja intensiivsust kandelates. Valgustemperatuuri kategooriaid jaotatakse peamiselt neljaks, milleks on päevavalgus 6500 Kelvinit, Fluorestseeruv valgus 4150 Kelvinit, Hõõglambi valgus 2856 Kelvinit, Naatriumlambi valgus 3500- 4500 Kelvinit. Päevavalgus eristub tingituna kella- ja aastaajast erineva temperatuuriga valgusteks. 4.1 Värvusedastusindeks (CRI) Tehisvalgus peaks võimaldama inimsilmal tajuda värvusi õieti, nii nagu loomulikus päevavalguses. Määravaks on siin valgusallika värvusedastusvõime, mida väljendatakse värvusedastusindeksina. Värvusedastusindeks, ka värvieraldusindeks, mille ühik Ra, mõõdab

Muu → Ainetöö
10 allalaadimist
MS Excel tabel funktsioonidega IF-SUM jne
25
xlsx

MS Excel tabel funktsioonidega IF, SUM jne

18 3 54 648 20 3 60 840 22 3 66 1056 24 3 72 1296 26 3 78 1560 28 3 84 1848 30 3 90 2160 32 3 96 2496 34 3 102 2856 36 3 108 3240 38 3 114 3648 40 3 120 4080 Kokku 420 60 1260 #VALUE! keskmine 21 3 63 #VALUE! MAX 40 3 120 #VALUE! MIN 2 3 6 #VALUE! Arve on 20 Column6 Column7 63,00 6 2,45 12 3,46 18 4,24

Informaatika → Arvutiõpetus
123 allalaadimist
Kohtla-Järve
12
docx

Kohtla-Järve

2011 Reorganiseeriti Kohtla-Järve Kultuurikeskus, mille kooseisu kuuluvad nüüd Kultuurikeskus, Vahtra Loomekeskus ja Sompa Klubi. 2013-2015 Viidi läbi Kohtla-Järve Kultuurikeskuse hoone kompleksne renoveerimine. Kohtla-Järve kultuurihoone on sõjajärgsete aastate nõukogude neoklassitsismi iseloomustav ja väljapeetud näide. Säilinud on 50 –ndate aastate ilme nii eksterjööris kui ka interjööris. Kasulikku pinda on 2856 m2. Hoones paiknevad kabinetid, ringide ruumid ja läbi kolme korruse kulgev teatrisaal 500 istekohaga. Saalis asetseb kaasaegne kontserte ja etendusi teenindav tehniline park Teisel korrusel paikneb loengusaal, kohvik ja ringide ruumid. Kultuurikeskus ei kaunista üksnes linna, vaid kingib suurepärase võimaluse vabaaja veetmiseks ja loominguliste võimete arendamiseks. Tänases Kohtla-Järve Kultuurikeskuses tegutseb 36 isetegevus- ja huviringi, milles osaleb

Geograafia → Geograafia
2 allalaadimist
Admetöötluse kodutöö
94
xlsx

Admetöötluse kodutöö

230 99558 3190 99558 11422 99558 844 31068 2377 31068 3532 31068 1210 48604 3232 48604 4134 48604 835 34178 2856 34178 3492 34178 Aasta Maakond Sektor 2014 Harju maakonTeenused* 2014 Tallinn Teenused* 2014 Lääne maakonTeenused* 2014 Lääne-Viru m Teenused* 2014 Pärnu maakonTeenused* 2014 Saare maakonTeenused*

Informaatika → Andmetöötlus
69 allalaadimist
Informaatika I arvestustöö 2014 TTÜ
149
xlsx

Informaatika I arvestustöö 2014 TTÜ

Lea Luik IV 229 530 05078 Lidia Parik IV 304 620 2953 Liina Kaupmees VB 220 620 3362 Maarja Grossberg VB 002, 620 3210 Mai Uibu IVB 220 620 2812 Malle Krunks IVB - 110 620 3363 Mare Altosaar VB 222 620 3362 Mare Aru IV 128 620 2850 Marge Paas IV 128 620 2856 Maria Safonova VB 013 620 3367 Marina Kritsevskaja IV 123 Marina Trapido IV 125 620 2855 Maris Pilvet VB 220 620 3362 Marit Kauk VB 221 620 3362 Marju Hõimla 620 2795 Mart Mahhov IV 220 Mart Viljus II 002 620 3150 Marve Einard IVB 219 620 2859 Mati Danilson VB 002,004 620 3210

Informaatika → Informaatika
95 allalaadimist
Kuues praktika töö diagrammid
105
xls

Kuues praktika töö diagrammid

203 413 Nõmmisto Jaanus Läänemaa 03:11:40 M35 977 1318 Nüüd Marko Harju 03:55:12 M35 488 415 Oder Rein Tartu 03:30:12 M35 1846 1320 Oja Kuno Valga 04:41:26 M35 483 379 Oja Meelis Valga 03:30:02 M35 2009 1594 Ojala Rain Tallinn 04:53:15 M35 1326 1566 Ojamaa Raul Jõgeva 04:11:37 M35 1078 2856 Ojasaar Kalmer Põlva 04:00:05 M35 2175 1922 Ojasaar Tauno Lääne-Viru 05:10:34 M35 2119 1744 Olgo Raivo Rapla 05:02:47 M35 1452 1170 Ostra Mart Tallinn 04:18:00 M35 1083 1858 Ots Aimar-Alarik Läänemaa 04:00:24 M35 466 249 Ots Ivar Harju 03:28:43 M35 567 569 Otstavel Risto Tartu 03:34:20 M35 1029 1319 Paal Aulis Ida-Viru 03:57:16 M35

Informaatika → Inseneriinformaatika
25 allalaadimist
Informaatika 1 - tekstikorpuse analüüs
258
xlsx

Informaatika 1 - tekstikorpuse analüüs

Lea Luik IV 229 530 05078 Lidia Parik IV 304 620 2953 Liina Kaupmees VB 220 620 3362 Maarja Grossberg VB 002, 620 3210 Mai Uibu IVB 220 620 2812 Malle Krunks IVB - 110 620 3363 Mare Altosaar VB 222 620 3362 Mare Aru IV 128 620 2850 Marge Paas IV 128 620 2856 Maria Safonova VB 013 620 3367 Marina Kritsevskaja IV 123 Marina Trapido IV 125 620 2855 Maris Pilvet VB 220 620 3362 Marit Kauk VB 221 620 3362 Marju Hõimla 620 2795 Mart Mahhov IV 220 Mart Viljus II 002 620 3150 Marve Einard IVB 219 620 2859 Mati Danilson VB 002,004 620 3210

Informaatika → Informaatika
50 allalaadimist
Aforismid
117
doc

Aforismid

2850. Meie aeg on möödas. Isegi kui see oli parim mida soovida võis. Kaotatud ja kadunud. Kõik. Minevik vaikib ja tulevik kaob pimedusse. 2851. Fly away, that's not hurt me any more. 2852. Good friend are angels on earth. 2853. Unustada inimest keda armastad on sama hea, kui mäletada inimest keda sa iial näinud pole. 2854. Pisarad võivad kuivada, kuid süda nutab ikka edasi. 2855. Parim viis kasvatada häid lapsi, on teha nad õnnelikeks 2856. Ärge kunagi selgitage. Teie sõbrad ei vaja seda ja teie vaenlased ei usu seda niikuinii 2857. Inimese iseloom on tema saatus 2858. Kõik ei saa olla geeniused, mõni peab ju ka normaalseks inimeseks jääma. 2859. Me oleme kõik lollid, kuid igaüks eri valdkonnas. 2860. "Palju rääkida ja palju öelda on 2 ise asja." 2861. "Eksimine on inimlik", ütles siilike ja ronis kaktuse otsast maha 2862. Kes oskab meelitada, oskab ka laimata! 2863

Kirjandus → Kirjandus
121 allalaadimist
Andmetöötlus 1-kodutöö-diagrammid
345
xlsx

Andmetöötlus 1. kodutöö (diagrammid)

2845 20486 3/5/2011 High 34 2846 20486 3/5/2011 High 42 2847 20513 7/7/2009 High 13 2848 20517 9/15/2010 Low 39 2849 20518 10/5/2009 Critical 49 2850 20518 10/5/2009 Critical 7 2851 20519 4/10/2009 High 7 2852 20545 10/9/2010 Not Specified 1 2853 20545 10/9/2010 Not Specified 31 2854 20545 10/9/2010 Not Specified 40 2855 20549 1/12/2009 Not Specified 40 2856 20577 2/9/2010 Critical 15 2857 20579 10/1/2012 Medium 16 2858 20614 5/18/2009 Not Specified 47 2859 20615 4/15/2012 Medium 29 2860 20642 5/19/2012 High 32 2861 20642 5/19/2012 High 47 2862 20646 3/30/2011 Medium 41 2863 20674 12/8/2010 High 37 2864 20676 11/22/2012 Low 22 2865 20679 8/14/2010 Medium 32 2866 20704 2/10/2010 Low 1

Informaatika → Andmetöötlus
1 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun