Teistes lennujaamades võivad olla ka teised lahendused. Reisijatasu osas võivad olla allahindlused või kehtivad vabastused, nt: - Lastele alla 2a. - Isiku eest, kes on määratud kontrollima õhusõidukit, selle seadmeid või meeskonda või kes lendab seda ülesannet täitma. - Õhusõiduki meeskonnaliikme eest, kes on teel oma töökohale. - Otsimis-, pääste- ja õppelendudel osalejate eest. - Kui õhusõiduki maksimaalne lubatud stardimass ei ületa 2700kg. 4. Millist rolli mängib õhusõiduki MTOW lennujaama ja lennuliiklusteeninduse tulude jaoks? MTOW määrab marsruudi ja terminali navigatsioonitasu, maandumistasu ja parkimistasu. 5. Seletage lühendid ja tähised (Yield, CASK, RASK, Belf), olge valmis arvutada Yield (Y) summa, mida lennu pealt teenitakse ühe sõidu km pealt; Y = ((pax*fare)/RPK)*100 (sentides!) RASK Revenue per available seat kilometers; RASK =
(10 % boksiiti tuleb Austraaliast). Suhe on 1/6-le, 1 tonn Al 6 tonni boksiidi kohta. Puhas Al (99,9%) Korrosiooni kindlus on väga hea, tihedus 2700kg/m3 ,plastne, sitke, tugevus näitajad suhteliselt madalad. Al sulamid jagunevad: 1. Deformeeritavad: (EN-AW...) Vanandatavad Mitte vanandatav 2. Valusulamid: (EN-AC....) Vanandatavad Mitte vanandatav Termotöötus · Tugevus saavutatakse mitte karastamise vaid vanandamisega · Pärast karastamist on tegemist üleküllastunud tardlahusega, mis on plastne.
Alumiinium Alumiinium on keemiliste elementide perioodilisus tabelis IIIA rühmas 3. perioodis aatomnumbriga 13. Alumiiniumi sümbol on Al. See on hõbedase värvusega, massiarv on 26,98154. Alumiiniumi sulamistemperatuur on 660 kraadi ning keemistemperatuur 2060 kraadi. See on hea elektri ja soojusjuht ning kerge, pehme metall (tihedusega 2700kg/m3 ). Alumiinium reageerib paljude lihtainete ja hapetega. Alumiinium on metallilistest elementidest looduses kõige enam levinud (massisisaldus maakoores 8,2%). Suure aktiivsuse tõttu ei leidu teda vabalt, vaid ainult ühenditena savide ja mineraalide koostises. Alumiiniumi tootmise lähteaineks on boksiid. Alumiiniumi kasutatakse masina, mootori, tanki, ja
· Torusid kasutatakse vee- ja soojatorudena. Ka dekoratiivsetel eesmärkidel · Prrofiiltooteid kasutatakse katusekattete osadenajms. · ALUMIINIUM on plastne, kerge, kergesti töödeldav ja ei korrudeeru.puuduseks on väike tugevus · Tugevusomadusei saab parandada sulamites. Tuntud alumiiniumsulam on duralumiinuium. Alumiiniumi valmistamisel tooraineks on boksiidid. Alumiiniumi omadused: · Tihedus y=2700kg/m³ · Sulamistemperatuur 658 kraadi. METALLTOODEDE VALMISTAMINE · Kuumutamine. Tavaliselt ehitusterase töötlemine, aga ka Al, Cu. Valsitav toorik kuumutatakse ja valsitatakse · Külmvalsimine. Töödledakse õhukesi tooteid. Toodete paksus võib olla kuni 1000 korda väiksem kui kuumutamise puhul, samuti võib saada sileda, läikiva pinnaga tooteid, suureneb tugevus. · Valamine. Kui toote mõõtmed on erinevad kasutatakse toote vormi valamist
struktuuriosad toatemperatuuril (b) määral grafiidiosakeste kujust ja mõõtmetest mida väiksemad on grafiidiosake-sed, seda paremad on mehaanilised omadused. 5) Al : Tihedus: 2700kg/m3; Sulamistemperatuur: 660 C 2) Teraste tootmine 6) Fe : 7800kg/m3; 1539 C Terase tootmine saab alguse toormalmi tootmisest 7) Cu : 8900kg/m3; 1083 C
Ehitusmaterjalide üldomadused on : • keemilised • füüsikalised • mehhaanilised omadused- materjalide käitumine välismõjude toimel. (tugevusnäitajad ja deformatsioonid) • tehnoloogilised ehk kasutusomadused. • termilised Tihedus- on materjali mahuühiku mass looduslikus oleksu (tihedus = looduslik mass/poorilise ruumalaga)(NT: klaasvill 30-50kg/m3 ; puit 400-600kg/m3) Üks tihedamaid on graniit 2500-2700kg/m3. Eritihedus- on materjalide tihedus ilma poorsusteta. (tihedus= mass/tihe, poorideta aine ruumala)(nt. Portselan 3100kg/m3 ) Poorsus- näitab kui suure kogumahu aine hulgast moodustavad poorid( ühuaugud) ms võivad olla suletud või avatud. Suletud poorid ei ole üksteisega seoses, kuid avatud poorid on ükteisega järjestikku ja immutades materjali veega, siis täituvad need augud vega. (poorsus= materjali erikaal – materjali mahukaal / materjali erikaaluga * 100%)
lisandina. 3.1.2.1 Paekivid Paekivi on saanud eesti rahvuskiviks, kuna üle poole Eesti territooriumist (Pärnu Mustvee joonest põhja pool) asub pae peal. Laiguti esineb paekivi ka sellest joonest lõuna pool. Paekivi jaguneb kahte põhiliiki: lubjakivid ja dolomiidid. Peale nende esineb vel vahepealseid erimeid. 3.1.2.1.1 Lubjakivi on kõige levinum ja ka kõige enam kasutatav looduslik kivim Eestis. Tema erimass on2,6...2,8g/cm3, tihedus 2300...2700kg/m3, survetugevus 50...180N/mm2, veeimavus 1...6% ja külmakindlus 15...100 tsüklit. Peale kaltsiidi sisaldavad lubjakivid tavaliselt veel savi. Lubjakivi lõheneb erineva paksusega kihtideks. Kihtide paksus 40...240mm. Üksikud kihid võivad olla väga erinevate omadustega. Kogu lademe paksus ulatub kohati mõnekümne meetrini. Ehituslubjakivi kasutatakse killustiku tootmiseks, müürikividena, kõnniteeplaate,trepiastmeid. Tehnoloogilist lubjakivi kasutatakse: tsemendi tootmiseks
annaabi.ee 
