Maapinnd on korralikult tihendatud, mille peale on monoliitne vundament valatud. Lisaks on alus valatud ka ahjule ja korstnale. Vundamendi sees on ka juba soojustus- penoplast. Palkmaja on ehitatud 30 cm läbimõõduga männi palgist. Ka sisemised kandvadseinad on sama paksud. Sisemised mittekandvad seinad on läbimõõduga 15 cm. Vaheseinad on kalasaba kujulise tapiga ühendatud kandvate seinte külge. Lisa soojustust ei ole. Esimese korruse põrand on puitpõrand, toetub 2500mm paksustele taladele, mille vahel on soojustuseks vill ja tuuletõke ja kõige peal on põranda laud. Lisaks on vundamendis ka tuulutusavad, et õhk põranda all liiguks. Palke hoivad koos salapulgad, on kasutautd ka tenderpalke. Katus on tellitud valmis ferm, kuhu peale läheb kivikatus. Fermi alumiste prusside vahele on pandud samuti vill ja tuuletõke. Lagi on lauast. Sarikate peale on veekindel materjal, selle peal on liiprid kuhu kinnituvad katusekivid.
Lissabon asub Tallinnast umbes 3450 km kaugusel. LOODUSLIKUD TINGIMUSED Kliima on vahemereline. Tejo jõgi poolitab Portugali mandriosa, põhjapool on mägine, kus on viljakad orud. Loode-Portugal on kuivem. Riigi lõunaosa on madalam ja künkliku pinnamoega. Kogu riigi kõrgeim tipp, Pico (2351 m), asub Assooridel. Põhjapoolel, rannikumägedes on sademete hulk aastas ~2500mm ja kaguosas aga alla 400mm/a. Portugali maismaale on omane pikkade ja kuumade suvedega ning mahedate talvedega kliima. Põhjas on võrreldes teiste Portugali regioonidega talved külmemad ja niisked, suved keskmiselt kuumemad. Jaanuaris kõigub temperatuur keskmiselt 4-13 C , juulis 15-27 C vahel. Lõuna poole liikudes tõuseb nii temperatuur kui ka sademete hulk. Sisemaa kliima on võrreldes rannikuga kontrastsem suved on kuumemad ja talved külmemad.
Naaberriigid: Hiina ja India Koordinaadid: 28° N, 84° E Puudub merepiir PINNAMOOD Keskmine kõrgus merepinnast on maailma maade seas kõige suurem. Dzomolungma mägi, mille kõige kõrgem punkt on 8848m merepinnast Madalaim punkt merepinnast on 70m. KLIIMA Mussoonkliima Riigi põhjaosas on jahedad suved ja karmid talved Riigi lõunaosas on lähistroopilised suved ja pehmed talved SADEMED Sademete hulk piirkonniti väga erinev. Keskmine sademete hulk üldlõikes 1500-2500mm. LOODUSVARAD Kvarts Vesi Puit Vask Koobalt Rauamaak TAIMED Orhideed Kuldne Michelia Jatamansi Serpentina Himaalaja jugapuu LOOMAD RIIGI ARENGUTASE Keskmise arengutasemega riik Inimarengu indeks: 0,558 (144. koht) Oodatav keskmine eluiga: 71 aastat (153. koht) 5 sõidukit tuhande inimese kohta (183. koht) SKP on 2700$ (195. koht) Ülekaalulisuse protsent: 4,1% (189. kohal) Laste alakaalulisuse protsent: 30,1% (17. koht) MAJANDUSORGANISATSIOONID Aasia Arengupank
See on tuntud õlipuude poolest. Loomadest on iseloomulikud Portugalile ilvesed, mägikassid, rebased, metssead, hundid, hirved jne. Mererannikul elab palju linde. Kliima Portugal asub lähis-troopikas, seal on lähistroopiline vahemereline kliima. Portugal on üks soojemaid Euroopa riike. Ainus Euroopa riik, kes on troopilise kliimaga. Seda mõjutab Golfi hoovus. Merevee temperatuurid püsivad üle 20 °C. Põhjapoolel, rannikumägedes on sademete hulk aastas 2500mm ja kaguosas aga alla 400mm/a. Portugali maismaale on omane pikkade ja kuumade suvedega ning mahedate talvedega kliima. Põhjas on võrreldes teiste Portugali regioonidega talved külmemad ja niisked, suved keskmiselt kuumemad. Jaanuaris kõigub temperatuur keskmiselt 4-13 C , juulis 15-27 C vahel. Lõuna poole liikudes tõuseb nii temperatuur kui ka sademete hulk. Sisemaa kliima on võrreldes rannikuga kontrastsem suved on kuumemad ja talved külmemad. Jaanuaris on keskmine
vaatlus ja kontroll kaevudest. Hoovi ja tänava torustik isevoolne külmumispiirisügavusele toru alla 0,005-0,0005 Vajadusel survetoru ja ülepumplad. Olmereovee vaatluskaevud asuvad Erisuundadest torustike ühendusel ja suuna-,kalde ja lädimõõdu muutumise kohtades Sirgetel lõikudel;150mm-35m,200-600mm-50-75m,700-1400mm-100-150m,üle 1400mm-200-300m Sadevete kanal koosneb restkaevust,tänavatorust väljundist ja vaatluskaevudest.Restkaevud on 40-100m vahega.Sadevete torud on suured 200-2500mm.0,05-0,005 Drenaaz-pinnasevee taseme alandamine hoonete umber ja soojatrasside piirkonnas.0,002 Soojatrass-kaugküttesüsteemides kuuma vee või auru transportimiseks elumajja,tööstusettevõttesse jne Jaguneb otstarbe järgi: Magistraaltorustik- katlamajast elamukvartalisse 400-1200mm Jaotustorustik-magistraaltorust majade lähedale 100-300mm Majaühendused-jaotustorust majani 50-200mm
Mägine on ka Walesi poolsaar. Maa lõuna- ja idaosa on lainjas madalik. Suurbritannia kesk- ja põhjaosa ning Põhja- Iirimaa pinnamoodi on märgatavalt kujundanud mandrijää. Suurbritannias valitseb tüüpiline mereline paraskliima, iseloomulikud on pehme talv ja jahe suvi, suur õhuniiskus, sademeterohkus, sagedane udu ning tugev tuul. Keskmine õhutemperatuur talvel on põhjas 3 ja lõunas 7, suvel põhjas 13 ja lõunas 17oC. Mägede tuulepealsetel nõlvadel sajab 1000-2500mm, Sotimaal kuni 4700 mm. Püsivat lumikatet on ainult Põhja-Soti mägismaal. Majandus Põhjamere äärsetel aladel on suur maagaasi- ja naftavaru, 1977 avastati seal ka suured kivisöelademed. Põhiline söevaru asub maismaal, seal leidub ka kivisoola, kipsi ja kriiti. Parem rauamaagivaru on ammendunud. Tiheda asustuse tõttu pööratakse olulist tähelepanu looduskaitsele. Kaitstavad alad on enamasti väikesed, suuremad paiknevad mägedes.
C - pehmed niisked kliimad külmimal kuul -3C
42. Kliima, kliima klassifikatsioonid Kliima maalähedase atmosfääri iseloomulik seisund (pikajaline ilmastikureziim ) antud kohas või piirkonnas Kliima klassifikatsioonide alused: a)Temperatuuri, sademetereziimi ja taimkatte järgi (Köppen) b) Õhumasside alusel (Strahler) c) Mullaveebilansi alusel (Thornthwaite) 43. Kliima tüübid ja nende iseloomustus Ekvatoriaalne vöönd: 10N 10S niiske ekv aastasademetesumma on tavaliselt üle 2500mm, õhutemperatuur on aastaringselt ca 27-28C, Öö on troopika talv. Vihmametsa keskkond: ühtlaselt soe ja niiskust palju suur produktsioon, muldkate paks aga orgaanika ja toitainete vaene, palju rauaoksiide,seetõttu ka punane. Väga intensiivne lagunemine ja kiire aineringlus. Väga erosiooniohtlik. Keskkond: Laialehine igihaljas vihmamets, väga liigirikkas, palju rindeid. Toodanduks väärispuit, kakao,banaan, kookospalm
Albaania kõrgeim koht asub Korabi massiivil, 2764m. Iseloomulik on kõrgvööndilidus. (27 lk 128) 21 Rannikul valitseb vahemereline kliima, mis talvel on küllaltki niiske. Mägedes sajab talvel rohkesti vihma või lund. Rannikualadel tuleb aastas sademeid keskmiselt 1000-1800mm ning keskmine temperatuur on juulis 24-25 oC, jaanuaris 4-9 oC. Mägedes sajab aastas keskmiselt 2000-2500mm ning temperatuur võib langeda isegi kuni 20 oC. (27 lk 128) Madalamatel aladel on looduslikku taimkatet makjat säilinud vähe. 400-500m kõrgusest kasvavad tamme- ja pöögi, kõrgemal männi- ja nulumetsad. 1500-1600m kõrgusel on mäginiidud.(27 lk 128-129) Suuremaad jõed Drin, Seman, Vijose ja Mat saavad alguse mägedest. Need on kärestikulised ja energiarohked ning seetõttu ei ole nad laevatatavad. Need jõed põhjustavad talvel rannikumadalikul tihti üleujutusi
risd6ike Purustav m66tmed,mm jdu4kcf Uksik Keskmine k$to* N/mm2 N/mm- b h 40 40 t75 410 4.0 40 4A t05 24,6 2,4 3,0 40 4A t10 25,6 2.5 5.4.2 SurvetugeYus SurveDinnasuurus25cm':2500mm' Tabel5.4.2 maiilamme toakuivadel Survtugelus Manomeetri Purustav Proovikehanr nAit jdud+sf Uksik Keskmine k6l. ' N/mm2 N/mm2 405-1 a-Dool 145 2416.7 96-7 9.5 405-2 a-pool 90 1500.0 60.0 5.9 6,8
annaabi.ee 
