Maapiirkondades on naiste töötus üldisest töötusest ligi kaks korda madalam, meeste oma aga viiendiku võrra kõrgem. Maal oli statistikaameti andmetel naiste töötuse määr III kvartalis 7 ja meeste oma 18 protsenti. Ka linnades ületab meeste töötus naiste oma, ehkki mitte nii palju. Meeste töötus oli linnades 15 ja naiste oma 11 protsenti. Statistikast selgub ka, et erinevused meeste ja naiste töötuses kasvavad vanusega. 15-24aastaste seas on meeste töötus 30 protsenti, mis on kahe protsendipunkti võrra samas vanuses naise omast kõrgem. 25-49aastaste meeste töötus on 15 protsenti, ületades samas vanuses naiste oma 4 protsendipunkti võrra. 50-74aastaste meeste töötus on samuti 15 protsenti, kuid erinevus samas vanuses naiste töötusest ulatub 5 protsendipunktini. Kõiki vanusegruppe arvesse võttes on meeste töötuse määr 17 ja naiste oma 12 protsenti.
Osa noori käib sellepärast ka kooli kõrvalt tööl, aga see on väga raske, sest nagu eelpool on mainitud on gümnaasiumis raske ja on palju õppida. Mul endalgi on vaba aega vähe, kuna on nii palju õppida. Tihtipeale kaasnevad ka gümnaasiumist lahkumisega ka tagajärjed. Kõige levinum on töötus, kuni 30% noortest kes jätavad keskkooli pooleli või kukuvad koolist välja, jäävad töötuks. Võrdluseks, 17-24aastaste põhihariduseta isikute seas on töötuid lausa 52 %. Kui saadakse tööd, siis on see kõvasti väiksema palgaga kui kõrgharidusega inimesel. Uuringud näitavad, et madala haridustasemega inimestel on poole suurem tõenäosus sattuda kriminaalsele teele. Ka riik kannatab, kui paljud noored jäävad ilma keskhariduseta. Riik peab siis rohkem väljaminekuid tegema, küll vanglatesse ja ka veel tööturahasid maksma. Seda olukorda ei saa niisama lihtsalt selliseks jätta ilma midagi tegemata
aasta esimese kvartalis majanduskriisi tõttu tõusma. Sellest ajast peale on tööpuudus järsult tõusnud, eriti noorte seas. Joonis 1. Üldine ja noorte tööpuudus Euroopa Liidus 2000-2009, protsentides Allikas: Eurostat 2008. aasta esimesest kvartalist 2009. aasta esimese kvartalini kasvas noorte tööpuudus Euroopa Liidus 3,7 protsenti, üldine tööpuudus aga 1,5 protsenti. 2009. aasta esimeses kvartalis oli 15-24aastaste tööpuudus Euroopa Liidu 27 liikmesriigis 18,3 protsenti. See on märksa kõrgem kui üldine tööpuudus, mis oli 8,2 protsenti. Kogu Euroopa Liidus oli tööta 5 miljonit noort. Euroala 16 riigis oli noorte tööpuudus 18,4 protsenti ning üldine tööpuudus 8,8 protsenti. Euroalal oli tööta 3,1 miljonit noort (Eurostat, 2009). (joonis 1) Noorte tööpuudus kerkis kõigis liikmesriikides peale Bulgaaria, kus see langes 13,9 protsendilt 2008
Tabel 2 Programmi eesmärk Mõõdik Algtase Eesti sihttase 2012 2020 Eri- ja kutsealase hariduseta täiskasvanute (25-64) 30,3 25 osakaal (%) 25-64aastaste täiskasvanute elukestvas õppes 12,9 20 osaluse määr (%) Madala haridustasemega mitteõppivate 18- 10,5 <9 24aastaste osakaal (%) Mehed 14 Naised 7,1 1-3 aastat tagasi õpingud lõpetanud 20-34aastaste 73,9 82 tööhõive määr (%) Kutsehariduse statsionaarõppes õpinguid jätkavate 28,6 35 põhikoolilõpetajate määr (%) Kaskhariduse tasemel õppurite jagunemine (%) 67 : 33 60 : 40 üldkeskhariduse ja kutsekeskhariduse vahel
10,78 11,34 13,20 11,16 kannatanutest (%) Kooliõpilaste kogemused alkoholiga enesehinnangu alusel 1996-2007 a. ja Tallinna Lastehaigla andmed 2009 a. Laste ja noorukite alkoholi tarbimine on alati ohtlik. Ei ole olemas alkoholi tarbimise limiiti < 18av Noorukil, kes alustab alkoholi joomisega enne 15. a, on 5 x suurem oht muutuda alkoholist sõltuvaks, kui 21. a. alustanutel. 15-24aastaste noorte 3 peamise surmajuhtumi – autoavarii, tapmine või enesetapp – juhtivaks põhjuseks on alkohol. - U.S. Department of Health and Human Services (HHS), 2007 Uuringud on tõestanud, et inimese aju areneb kuni 20. eluaastani. Alkoholi tarbivad noorukid mäletavad 10% vähem kui nende karsked eakaaslased. Alkoholi tarbivad õpilased on halvemate õpitulemustega. Alkoholi ja uimasteid tarbivad õpilased kukuvad koolist välja 5 korda
annaabi.ee 
