Maastikuliseks väärtuseks on pank ja 3 paljand. Valkjaskollasest liivakivist kaldajärsaku pikkus on ca 400 meetrit, kõrgus kuni 8,25 meetrit. Paljandis on kolm allikate õõnestustöö tulemusena tekkinud ning inimkäte poolt laiendatud koobast, millest suurim kannab Tori Põrgu nime. (Tori põrgu 2010a) Ürglooduse objektid on Tori-Sindi allikate piirkond ja Tori Põrgu (Tori-Sindi allikate piirkond 2010; Tori põrgu 2010b). 1.4.1. Allikad Tori põrgu kaitseala kuulub Tori-Sindi allikate piirkonna alla (Tori 2015a). Omab ühist piiri Pärnu jõe hoiualaga. Tori Põrgu halli põimkihise liivakivi sees on hiigel pragu, mille sisse on allikaveed aja jooksul uuristanud koopa. Koopa lagi langes osaliselt sisse 1908. aastal, teine suurem varisemine oli 1937. aastal, suue langes sisse aastal 1974. Koopa põhi, kus voolas allikaoja, on praegu laest varisenud paksu liivakihi all. Tori Põrgus on allikavetel olnud
suhtumine oli siiski optimistlik. Haapsalu haridusinimesed kogunesid teist korda, et arutada teemadel nagu õppesuunad ja ajagraafik. Kolmandat korda koguneti juba siis, kui riigigümnaasiumi tulek oli kindel. Siis pandi paika ka plaanid munitsipaalvõrguga: kellest saab põhikooli uus direktor ja kellest moodustatakse uus töötajaskond. Riigigümnaasiumi tulek aitaks tuulutada Haapsalus nii tööturgu kui ka õpetajaid polnud veel teada, kes riigigümnaasiumi tööle kandideerivad. (Ilves 2010b) 2011. aasta märtsis kinnitas Haapsalu volikogu koolivõrgu ümberkorralduse kahe aasta kava - selle kohaselt alustab Wiedemannis riigigümnaasium 1. septembril 2013. Juba aprillis algas nimekonkurss ja mais direktori konkurss. Reformikavas tutvustati ka ideed luua Kuuse tänavale üks kool, aga see mõte ei meeldinud kõigile. 2012. aasta juulis allkirjastas haridusminister 3 Aaviksoo ühisgümnaasiumi moodustamise käskkirja (Lääne elu
noosideȱtäpsus,ȱsekkumisteȱtõhususȱjaȱtulemusedȱmuutumatuksȱ(MüllerȬStaubȱjtȱ 2008).ȱȱ Etȱ hinnataȱ õendusdiagnoosideȱ rakendamiseȱ täpsustȱ jaȱ tõhusust,ȱ töötatiȱ väljaȱ kaksȱ instrumenti:ȱ QȬDIOȱ jaȱ DȬCatchȱ (MüllerȬStaub,ȱ Lunney,ȱ Odenbreit,ȱ NeedȬ ham,ȱ Lavinȱ jaȱ vanȱ Achterbergȱ 2009,ȱ MüllerȬStaub,ȱ Lunney,ȱ Lavin,ȱ Needham,ȱ OdenbreitȱjaȱvanȱAchterbergȱ2010,ȱPaans,ȱSermeus,ȱNiewigȱjaȱvanȱSchansȱ2010a,ȱ 2010b).ȱ QȬDIOȱ võimaldabȱ hinnataȱ õendusdiagnooside,ȱ seonduvateȱ teguriteȱ jaȱ määravateȱ tunnusteȱ kvaliteetiȱ ningȱ täpsust,ȱ õendussekkumisteȱ tõhusustȱ jaȱ õendusabiȱtulemusteȱkvaliteetiȱõendusdokumentatsioonisȱ(MüllerȬStaubȱjtȱ2009).ȱ DȬCatchȱ aitabȱ hinnataȱ õendusdiagnoosideȱ jaȱ õendusdokumentatsiooniȱ täpsustȱ (Paansȱ jtȱ 2010a,ȱ 2010b).ȱ Mõlemaȱ mõõdikuȱ psühhomeetrilisteȱ omadusteȱ metodoȬ
pikemaajaliselt ning sõltuvad seaduse rakendamise efektiivsusest. Rahvusvahelise kogemuse kohaselt mõjutab lastekaitse tulemuslikust eelkõige ennetamine (st esmane preventsioon, mida pakutakse siis, kui eksisteerib risk, et probleem võib tekkida või sekundaarne preventsioon, kus sekkutakse siis, kui ilmnevad esimesed probleemid) ja õigeaegne, s.o varane sekkumine (vt nt Allen 2010, Munro 2011a ja 2011b, Wadsby, Arvidsson 2010, Widmark jt 2013). Eileen Munro (2010a, 2010b, 2011) rõhutab põhjalikus Inglismaa lastekaitsesüsteemi ülevaates lapsekeskse süsteemi arendamise olulisust. Lapse ja perekonna osalemine partnerina ennetab marginaliseerimise ja sildistamise võimalust (vt ka Butler 1997). Lisaks tuleb märkida, et varane märkamine ning õigeaegne sekkumine on lastekaitse ja laiemalt sotsiaaltöö üks alustõdesid (vt kaasaegse lastekaitse ja sotsiaaltöö võtmeallikaid, nt Kirton 2009, Parton 1997, Waterhouse, McGhee 2002).
annaabi.ee 
