Agressiivsetega lastid(soojus, gaas , ise sttivad jne) agtessiivsetele tegurite mjule alluvad lastud(alluva I gruppi ainete toimele) neutraalsed lastid (puuduvad agressiivsed omadused ja ise ka ei allu agressivsetele lastide toimele) Lasti mthikud Joonmtmed- Euroopa - 1m angolaksi maades 1jalg inglise foot , 12meetrit=12tolli=1.3jardi Massimthikud ton = 1016 kg , short ton 954 kg Stoovimistegur ( stowage factor)-V(ruumala)laeva trmmis 1tonni lasti paigaldamiseks.hik on m3/t vi kuupjalg/tonn Lastiplaan __________ lastiplaan peab tagama: Meeskonna ja lasti ohutuse Lasti vigastuseta sihtsadamasse toimetamise Laeva kandevime ja mahutavuse efektiivseima kasutamine Lhima lastimise ja lossimise aja Lastiplaan koost. lasti andmete phjal arvestades: Pstuvus peab olema positiivne Peab olema tagatud optimaalne trimm Peab olema tagatud pikitugevus Mustand lastiplaan -koost. mitu peva enne laeva judmist laadimissadamasse
mehe julgustusel nimetada see aine oma kodumaa Poola järel polooniumiks. Kuid see ei ole veel kõik mis nad leiavad, eemaldades uraanipigimaagist ükshaaval aineid jääb sinna ka peale polooniumi eemaldamist midagi, mis kiirgab veel kõvemini radioaktiivsust. Selle aine nimetavad nad raadiumiks. Et aga tõestada maailmale nende kahe aine olemasolu läheb neli aastat. Selleks saavad nad uue nii öelda labori, ehk siis vana angaari mille katus laseb läbi. Samuti 1tonni uraanipigimaaki. 45kuud peale seda kui nad teavitasid maailma raadiumi olemasolust, 8tonni uraanimaagijääkide läbi uurimist saavutab Mariet edu ning tal õnnesutb valmistada üks detsigramm puhast raadiumit, mida näitada maailmale. Töötades viimsel piiril, suhteliselt kitsikuses kannatavad mõlema tervised, nad on unustanud isegi söögi. Raadiumi kiirgamine on kaks miljonit korda intensiivsem kui uraanil, tema kiired suudab peatada vaid paks tinaplaat. Raadium värvib nõud
..2%(30...90kg/ha)lämmastiku üldvarust mullas. *Õhulämmastikku siduvate mikroorganismide kaudu mulda toodud lämmastik. Eristatakse kahte gruppi mikroorganisme: sümbiootilised mikroorganismid, mis seovad suurtes kogustes lämmastikku(50....200kg/ha) ja vabalt elavad bakterid, seened, vetikad jms, mis võivad aastas siduda õhulämmastikku kuni 50 kg/ha. *Sademeteveega mulda sattuv nitraatlämmastik (10...15kg/ha). *Org väetistega mulda antud N, kusjuures 1tonni sõnnikuga antakse mulda 5kg/ha N, millest ca25%on esimesel aastal taimedele omastatav, ülejäänud vabaneb järelmõjuna 2-3 aastal. *Mineraalväetistega mulda antud väetis, mis reeglina ei tohi ületada saagi formeerimiseks mullas puuduolevat N kogust. Kao võimalused: mulla pinnalt neeldumine ja sademetega põhjavette uhtumine, NH3 lendumine, kui ammofikatsioon mulla pinnal; Fiksatsioon; Denitrifikatsioon; Immobilisatsioon; Väljauhtumine. 3
ladustamine ja pakkimine Meetodite valik sõltub tooraine omadustest, kütusest jne. 4.7.3.1.3.Toorsegu valmistamise erinevad tehnoloogilised skeemid Segu ettevalmistamiseks kasutatakse: I Märg nn. lobrimeetod ( Wet process) Positiivne on tooraine ettevalmistamise lihtsus ja odavus, kuna vees tooraine pehmeneb, seguneb, on kergemini peenestatav ja annab homogeensema segu. Negatiivne on märja menetluse puhul: -suur energiakulu: sooja 6100-7600 MJ/1tonni klinkri kohta elektrit 25...26 kWh/1tonni klinkri kohta Suur energiakulu tekib vajadusest aurustada lisatud vesi, ca 50...60%. Ahjud väga metallimahukad ja kuna materjal on abrasiivne, siis kuluvad ahjud ja muud seadmed kiiresti. II Kuivmenetlus ( Dry process) Toormaterjalid kuivatatakde ja purustatakse ning jahvatatakse. Saadud toorsegu, mis läheb põletusahju, ei sisalda vett. Positiivne võrreldes märja toorsegu ettevalmistusprotsessiga on energiakulu väike (kulu 3,2...3,4 MJ/kg klinkri kohta),
Eristatakse kahte gruppi mikroorganisme: sümbiootilised mikroorganismid, mis seovad suurtes kogustes lämmastikku(50....200kg/ha) ja vabalt elavad bakterid, seened, vetikad jms, mis võivad aastas siduda õhulämmastikku kuni 50 kg/ha o Sademeteveega mulda sattuv nitraatlämmastik(10...15kg/ha) o Org väetistega mulda antud N, ksujuures 1tonni sõnnikuga antakse mulda 5kg/ha N, millest ca25%on esimesel aastal taimedele omastatav, ülejäänud vabaneb järelmõjuna 2-3 aastal. o Mineraalväetistega mulda antud väetis, mis reeglina ei tohi ületada saagi formeerimiseks mullas puuduolevat N kogust Kao võimalused: mulla pinnalte neeldumine ja sademetega põhjavette uhtumine 3
lämmastikku. Inimtegevuse käigus eraldub lämmastikdioksiid kütteainete põlemisel kõrgel temperatuuril (üle 3000 kraadi) transpordivahendite mootorites, katlamajades, paljudes tööstuslikes protsessides. Umbes 10% antropogeensest lämmastikdioksiidist tuleb keemiatööstusest kus ei tarvitse olla kõrged temperatuurid. R.Sepa sõnul moodustub enamikus NO2 tekkeprotsessides algselt NO , mis hapniku juuresolekul oksüdeerub kiiresti NO2 -ks. Keskmised hinnangud NO2 tekke kohta põlemise. 1tonni kivisütt 3,7 - 9 kg 1000 liitrit naftat 1,5- 12 kg 1000 liitrit gaasi 1,9-6,25 kg Sõidukites 1000 liitrit bensiini 14 kg 1000 liitrit diiselkütust 27 kg (Wark,K. , Warner,C. F. , 1976, ref. Sepp, 1994). T.Nõgese (1993) andmeil paiskab lennuliiklus Rootsis aastas õhku 7800 tonni NOx (2% NOx koormuse üldmahust). S.Kauppineni (1991) andmeil paiskus Soomes 1980 aastal lennuliiklusest õhku 900 tonni NOx ja 1987 aastal juba 1100 tonni.) " Ligikaudeste hinnangute kohaselt on
annaabi.ee 
