Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"1kgm" - 6 õppematerjali

Dünaamika konspekt
2
doc

Dünaamika konspekt

Takistusjõud- liikumist takistav jõud, õhus ja vees(-,negatiivne) Toereaktsioon- on aluse või riputusvahendi mõju kehale, vastassuunaline raskusjõuga( risti toestumispinnaga) Takistusjõud Ft Hõõrdejõud Fn Veojõud Fv Raskusjõud Fr (mg) Fr=mg m=Fr÷g10 Toereaktsioon N=F=mg N=-mg Fv-Fh=0 Fr=Fv-Fh Impulss Newoni II seadus N II seadus-füüsikaline suurus on keha massi ja kiiruse korrutist p=mv 1kgm÷s N II seadus (a=)F÷m=v-v0÷t Ft=mv-mv0 Ft= mv Keha impulssi muut on võrdeline jõu ja selle mõjumis aja korrutisega Impulsi jäävuse seadus m1v1+m2v2=m1v1'+m2v2' R=6,4103 M=61024 Keha kaal Kaalu jõuühik Newton Tähis P=mg Keha kaal = raskusjõuga, kui keha on paigal P=m(g+a) Elastsusjõud Tekib kehade deformeerumisel

Füüsika → Füüsika
16 allalaadimist
Mehaanika ja soojusõpetus
2
docx

Mehaanika ja soojusõpetus

pikkuse muutusega. F=-kl (k ­ jäikus, l ­ pikkuse muutus) Hõõrdejõud: esineb ühe keha liikumisel mööda teise keha pinda. Valem: F=N ( ­ hõõrdetegur). Üleslükkejõud: vedelikku sukeldunud kehale mõjuv jõud, mis on võrdne keha poolt väljatõrjutud vedelikule mõjuva raskusjõuga. Valem: F=gV (V - allpool vedeliku pinda paikneva kehaosa ruumala). Impulss: keha massi ja kiiruse korrutis. Tähis p, mõõtühik 1kgm/s. Valem p=mv. Vektoriaalne suurus. Newtoni I seadus: keha liigub ühtlasel ja sirgjooneliselt või seisab paigal, kui talle mõjuvate jõudude resultant võrdub nulliga. Newtoni II seadus: keha kiirendus on võrdeline mõjuva jõuga ja pöördvõrdeline massiga. Newtoni III seadus: kahe keha vahel mõjuvad jõud on suuruselt võrdsed, kuid vastassuunalised, . Gravitatsiooniseadus: kaks keha tõmbuvad teineteise poole jõuga, mis on võrdeline nende

Füüsika → Füüsika
73 allalaadimist
Füüsika konspekt
11
doc

Füüsika konspekt

Kehade vastastikmõju Mass on inertsuse mõõt. Tähis m, ühik kg. Newtoni I seadus: vastastikmõju puudumisel või vastastikmõjude kompenseerumisel (tasakaalustumisel) on keha kas paigal või liigub ühtlaselt ja sirgjooneliselt. Newtoni II seadus: keha kiirendus on võrdeline mõjuva jõuga ja pöördvõrdeline massiga: a=F/m Jõud on vastastikmõju mõõduks ja seda mõõdetakse kas tuntud massiga kehale antud kiirenduse või deformatsiooni suuruse abil. Tähis F, ühik 1N=1kgm/s² ja see on võrdne jõuga, mis annab kehale massiga 1kg kiirenduse 1m/s². Newtoni III seadus: kahe keha vahel mõjuvad jõud on suuruselt võrdsed, kuid vastassuunalised. F = -F Need jõud ei tasakaalusta teineteist, sest nad mõjuvad eri kehadele. Gravitatsiooniseadus: kaks punktmassi tõmbavad teineteist jõuga, mis on võrdeline nende masside korrutisega ja pöördvõrdeline nendevahelise kauguse ruuduga: F=G

Füüsika → Füüsika
201 allalaadimist
Dünaamika-Kinemaatika
16
doc

Dünaamika, Kinemaatika

2 s  at 2 at 2 v 2  v0 v  v0 v  ; s  x  x0 ; x  x0  vt  ; s  v0 t  ;s  ;a  ; t; 2 2 2a t II Dünaamika osa kokkuvõte. 1. Keha impulsiks nimetatakse keha massi ja kiiruse korrutist. Valem: p=m·v, ühik 1kgm/s. Kuna kiirus, v on vektoriaalne suurus, siis ka keha impulss on vektoriaalne ehk suunaga suurus. Suletud süsteemis kehtib impulsi jäävuse seadus: „Kõikide süsteemi kuuluvate kehade impulsside geomeetriline summa on nende igasugusel vastastikmõjul jääv suurus.“ Valemina: m1  v1  m2  v 2  ...  m1  v01  m2  v02  ... Impulsi jäävuse seadus on leidnud rakendust reaktiivliikumisel. Reaktiivliikumiseks

Füüsika → Kinemaatika, mehhaanika...
42 allalaadimist
Kordmisküsimused eksamiks
21
doc

Kordmisküsimused eksamiks

dzhaul (tähis J), avaldub valemist A = Fs = mas N m= s2 16. Mis on võimsuse ühik SI-süsteemis? J m 2 kg vatt (tähis W), avaldub valemist N =A/t = (Fs)/t = (mas)/t = s s3 17. Kirjutada jõu ühik põhiühikute kaudu Avaldub valemist F = ma 1N = 1kgm/s2 18. Kirjutada rõhu ühik põhiühikute kaudu N 1Pa = m2 Avaldub valemist p = F/S = (ma)/S kg/(s2*m) ­ PÕHIÜHIKU KAUDU 19. Kirjutada töö ühik põhiühikute kaudu m 2 kg Avaldub valemist A = Fs = mas J= s2 20

Füüsika → Füüsika
169 allalaadimist
TEHNILINE TERMODÜNAAMIKA
57
rtf

TEHNILINE TERMODÜNAAMIKA

P = F/S = 1N/m2 = N/m2 = kg m/(m2 s2) = kg/(m s2) = Pa Praktikas on enamkasutatud suurem ühik ­ kilopaskal (kPa) ja megapaskal ( Mpa) 1Pa = 10-3kPa = 10-6 Mpa Normaalne atmosfääri rõhk on 101325 Pa (760 mmHg) temperatuuril 0 C, mõõdetud mere 0 pinnal 45 laiuskraadil. 0 Tuletõrje praktikas kasutatakse tehnilist atmosfääri: 1at = 1kGm/cm2 . Kui rõhu mõõtmisel on nullnivooks absoluutne vaakum, saadakse nn a b s o l u u t n e r õ h k. Võttes nullnivooks atmosfääri (baromeetrilise) rõhu, saame nn ü l e r õ h u. Manomeetriga mõõtmisel absoluutne rõhk pata = pman +B, vaakummeetriga mõõtmisel aga pata = B-pvaak kus B on baromeetriline rõhk. Sageli on vaakummeetrite skaala gradueeritud kas mm veesammast või mmHg sammast: 1mmHg = 133Pa; 1mmVS = 9,81Pa .

Füüsika → Termodünaamika
22 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun