Tagamaks teadmisjuhtimisele tehnoloogilist baasi asutasid USA ettevõtted 1989. aastal assotsiatsiooni Initiative for Managing Knowledge Asset. Teadmisjuhtimisega seonduvad artiklid hakkasid ilmuma ajakirjades Sloan Management Review, Organizational Science, Harvard Business Review jt. Samuti ilmusid esimesed raamatud organisatsioonilise õppimise ja teadmisjuhtimise kohta (nt. Senge'i ,,The Fifth Discipline" ja Sakaiya ,,The Knowledge Value Revolution"). (Ibid) 1990ndateks olid mitmed konsultatsioonifirmad alustanud organisatsioonisiseste teadmiste juhtimise programmidega ja mitmed tuntud USA, Euroopa ja Jaapani firmad algatanud teadmisjuhtimisele keskendunud programmidega. 1991. aastal tutvustati teadmisjuhtimist ka ajakirjanduses, kui Tom Stewart avaldas oma artikli "Brainpower" ajakirjas Fortune. 1995. aastal ilmus ka arvatavasti üks enim loetud raamatuid Ikujiro Nonaka ja Hirotaka Takeuchi
kunstile olnud üldjuhul ei turgu ega tellimust ega finantse. Võrreldes 1980ndatega on kunstis toimunud oluline katkestus nii institutsionaalselt kui ka finantsiliselt. Esile tõuseb uus institutsioon kuraator, kes saabki ainuisikuliselt 1990ndate kunstielu üheks mootoriks ja vahendajaks Läänele. Põlvkonnavahetus kunstis. 1980ndate lääne kunsti tüüpiline strateegia postmodernistlik naer kõige ja kõigi üle , oli 1990ndateks jõudnud Ida- ja Kesk-Euroopasse. Noorem põlvkond kunstnikke identifitseeris end uute meediatega ja uute kunstivormidega (performance, installatsioon). George Soros toetas Ida-ja Kesk-Euroopa kunsti arengut. Vene kunst: Peterburi neoakadeemia koolkond, Moskva kunstnikud, Siberi kunstnikud (Sinininad). Sloveenia kunst: IRWIN ja nende koostöö Moskva kunstnikega. Leedu kunst: Nomeda ja Gediminas Urbonas. 10.Soolisus kunstis. Psühhoanalüütiline teooria ja kunst
enam uut tekkivat kunsti) kui ka finantsiliselt. 1980ndate ja 1990ndate põhilahknevus oli selles, et kõik tingimused muutusid, kogu süsteem vahetus. Kunstnikuks olemise tingimused muutusid. Esile tõusis uus institutsioon – kuraator, kes saabki ainuisikuliselt 1990ndate kunstielu üheks mootoriks ja vahendajaks Läänele. 1980ndate lääne kunsti tüüpiline strateegia – postmodernistlik naer kõige ja kõigi üle –, oli 1990ndateks jõudnud Ida- ja Kesk-Euroopasse. Tollaseid rühmitusi: Vene kunst: Peterburi neoakadeemia koolkond, Moskva kunstnikud, Siberi kunstnikud (Sinininad) Sloveenia kunst: IRWIN ja nende koostöö Moskva kunstnikega Leedu kunst: Nomeda ja Gediminas Urbonas Kuid parim on mõista tollaste kunstnike situatsiooni läbi Sloveenias asutatud rühmituse IRWIN, kuhu kuulub kuulub viis maalijat: Dušan Mandic (s. Ljubljana, 1954) Miran Mohar (s. Novo Mesto, 1958) Andrej Savski (s. Ljubljana, 1961)
objektina iseenesest. Kõige esimene metsakaitseala -12,8 ha suurune - moodustati 1924. aastal Kastre- Pervallas (17). 1937. aastaks oli sellele lisandunud 4 metsaala (9). 1940. a lisandus veel 5 ala (16). Need rangelt kaitstud alad hõlmasid kokku siiski vaid 363 ha. 1950. aastal moodustati 30 kaitseala, millest metsad hõlmasid 42,9% ehk 9650 ha. 1970. ja 1980. aastatel jätkus hoogne kaitsealade moodustamine (18). 1990ndateks oli kaitsealuste metsade pindala suurenenud 91 300 hektarini, st 31,0% toonaste kaitsealade kogupindalast. Lisaks sellele rakendati leebemat kaitsereziimi kaitsemetsadele, et kaitsta erosiooniohtlikke alasid, teatud maastikuelemente, kaldapiirkondasid ja rannikut, asulaid, liikide elupaiku, kasvukohti jms. 1990. aastate alguses rajati Karula rahvuspark, mille tsoneering põhines sealsete metsade loodusväärtustel.
annaabi.ee 
