- 4.1.) sh. maakondlikud hierarhilised asustussüsteemid; - 4.2.) sh. väiksemad linnapiirkonnad / keskus-ääremaa ruumistruktuur; 5) Regionaalsed asustussüsteemid; - 5.1.) sh. regionaalsed hierarhilised asustussüsteemid; - 5.2.) sh. suuremad linnapiirkonnad / keskus-ääremaa ruumistruktuur; 6) Rahvuslik asustussüsteem. 2C. Maakondlike ja regionaalsete asustussüsteemide trendid Eestis. MAAKONDLIKUD ASUSTUSSÜSTEEMID: Osatähtsuse ja rahvaarvu kasv enne 1990ndaid üldise linnastumise käigus, hiljem suhteline stabiilsus (tagasihoidlik kasv) Pigem kiire rahvastikuvähenemine 2000ndatel aastatel – keskuste nõrgenemine; Üldine kontsentratsioon linnapiirkonda, tagamaa osatähtsuse kasv Maakonnad erinevad REGIONAALSED ASUSTUSSÜSTEEMID: Osatähtsuse ja rahvaarvu kasv enne 1990ndaid üldise linnastumise käigus, kasvu kiirenemine 2000ndatel aastatel
Kõige suurem oli varajane suremine enne 65.aastat surmade tõttu Venemaal, kõige väiksem Rootsis. 1990ndate keskel oli suremus veresoonkonna haigustesse rekordkõrge, meestel suremus pahaloomulistesse kasvajatesse suurem kui naistel. Kõige suuremad erinevused valitsesid suremuses vigastuste, liiklusõnnetuste jms tõttu. Naiste tervena elatud elu ületab märgatavalt meeste tervena elatud eluaastaid. 2. Rahvastikumuutused, eluiga ja tervis Enne 1990ndaid oli Baltimaades sarnane sotsiaalne ja rahvastiku struktuur. Iive oli positiivne, suur sisserändamine Nõukogude Liidu aladelt. 1990ndate alguses toimusid äkilised muutused. Uued ühiskondlikud standardid, struktuurid ja väärtused. Positiivsest iibest sai negatiivne. Eestis oli lühiajaline sündimuse tõus, võibolla ettevõtete lapsetoetuste tõttu. Oli vaesus, hüperinflatsioon ja tarbekaupu nappus. Eluiga vähenes, oli tööpuudus, venelased naasid kodumaale. 3
o 4.1.) sh. maakondlikud hierarhilised asustussüsteemid; o 4.2.) sh. väiksemad linnapiirkonnad / keskus-ääremaa ruumistruktuur; Regionaalsed asustussüsteemid; o 5.1.) sh. regionaalsed hierarhilised asustussüsteemid; o 5.2.) sh. suuremad linnapiirkonnad / keskus-ääremaa ruumistruktuur; 6) Rahvuslik asustussüsteem. MAAKONDLIKUD ASUSTUSSÜSTEEMID Osatähtsuse ja rahvaarvu kasv enne 1990ndaid üldise linnastumise käigus, hiljem suhteline stabiilsus (tagasihoidlik kasv) Pigem kiire rahvastikuvähenemine 2000ndatel aastatel keskuste nõrgenemine; Üldine kontsentratsioon linnapiirkonda, tagamaa osatähtsuse kasv Maakonnad erinevad MAAKONDLIKUD ASUSTUSSÜSTEEMID: STRATEEGIA VALIK Kontsentriline asustussüsteem või linnalähedased tugikeskused? Piirkondlikud keskused ja kohalikud maalised keskused? Piirkondlikud keskused või
võimalik päris üheselt ega ühtselt käsitleda. Kirikut mõjutanud poliitilised ja ühiskondlikud arengud on olnud selleks liiga erinevad ja muutused kiired, kiriku olukord ja tegutsemine nende arengute ja muutuste raames on samuti olnud erinev. Mõned aastad enne 2015. aastat toimunud sündmuste mõju ja ulatus pole veel välja kujunenud. Seetõttu on mõistlik käsitleda tervet perioodi erinevate vaheperioodidena. Käesolevas töös on suuremate tervikutena eraldi käsitletud 1990ndaid, 2000ndaid ja 2010ndaid, sealjuures on piir üsna tinglik, sõltudes konkreetsest teemast. Seoses allikate ja üldise konteksti erineva iseloomuga on töös vähemal määral kajastatud ENSV perioodilõpu murrangulisi sündmusi, põhiline tähelepanu on perioodi keskel ehk 1990ndate keskpaigast kuni 2000ndate keskpaigani toimunud sündmustel. Eelnevat aega, nn murrangu aastaid ei saanud samas ka tööst välja jätta, sest see on olnud oluline hilisemate arengute kujunemisel. Teisalt on seda
annaabi.ee 
