2.teema Majanduslik globaliseerumine ja arengumaad CD lk.138-140 1. Iseloomusta arengumaade eksporti ja muutusi aegade jooksul. Kuni 1980ndateni olid arengumaad maailmakaubanduses vaid toorme eksportijad. Välja veeti naftat, mineraale (nt teemante, kulda), väärispuitu ja põl- lumajandussaadusi (nt kohvi, teed, kakaod, suhkrut, puuvilla). See on nüüdseks muutunud ja valdav osa arengumaade ekspordist on tööstustoodang. Eelkõi- ge on edukad olnud Aasia riigid, lisaks Hiinale ja Indiale ka Malaisia (elektroo- nika, kemikaalid) ja Vietnam (rõivad, elektroonika), mujalt
hapnikuoludega makrofüüdijärvedeks. 0,2% Oligotroofsed järved kannatasid eutrofeerumise all kõige rohkem aastail 1951-1989. Tumenenud vee värvuse tõttu on neis vähenenud läbipaistvus ja orgaanilise aine sisaldus suureneb jätkuvalt. Hüpertroofsetes järvedes on muutused vähimad rikutud järve on raske veel rohkem rikkuda. Eutroofsed järved reageerivad keskkonnatingimuste muutusele kõige paindlikumalt: kuni 1980ndateni eutrofeerusid nad kõige jõudsamalt, kuid 1990ndatel on nende seisund kõige märgatavamalt paranenud. Järvede taastamise eesmärgiks võib olla nende kunagise parema seisundi taastamine, välisilme muutmine lähtudes eetilistest tõekspidamistest, rekreatiivsete omaduste parandamine, produktiivsuse tõstmine, mingi liigi või koosluse kaitse vmt. Eesmärkide täpne määratlemine on järvede säästlikul majandamisel ja taastamisel äärmiselt vajalik.
,,Siuru" oli ,,Noor-Eesti" traditsioonide jätkaja. Rühmituse kirjanduslikke taotlusi iseloomustavad estetismi ja vormikultuuri nõuded, liikumine nooreestiliku sümbolismi- impressionismi suunal. 2. Eesti luule põhisuundumusi ja autoreid 191728. KÕRGKIRJANDUSLIK UUSROMANTIKA otsustavad pöörde uusromantilisele kujundlikkusele teostasid ,,Noor-Eesti" põlvkonna luuletajad esimese kümnendi lõpuks. See periood kandub ka sõjajärgsesse aega (võimuvahetus). Säilib 1980ndateni, mil muutub luule alus. Autorid: peaaegu kõik eesti luuletajad Underist Alverini (SOTSIAAL)EKSPRESSIONISM laiemalt levis see luules 1919. aastast. Eesti poeedid lugesid saksakeelset kirjandust, tõlget ja ülevaatekirjutisi ning tutvusid sellega. Ekspressionistlik mailmapilt ja voolu stiilikaasionid on kindlajoonelised. Püütakse otsida väljapääsu ummikusse jooksnud ühiskonnast nn oleviku hädade puhul vaatamine tulevikku
• August Gailit – „Saatana karusell“ (1917), „Klounid ja faunid“ (1919; mh „Sinises tualetis daam”) • Johannes Semper – „Pierrot“ (1917) Gailiti luuletus, mis Underit ja tema luulet kritiseerib, viib Siuru lahkuminekuni. 2. Eesti luule põhisuundumusi ja autoreid 1917–28 KÕRGKIRJANDUSLIK UUSROMANTIKA – peaaegu kõik eesti luuletajad Underist Alverini. See periood kandub ka sõjajärgsesse aega (võimuvahetus). Säilib 1980ndateni, mil muutub luule alus. SOTSIAALEKSPRESSIONISM – Under, Visnapuu, Barbarus (eriti 1920ndate loomingus) – tunderõhutus. EKSPERIMENTAALSE MODERNISMI KATSEID (nt futurism) – Barbarus, Hiir, Visnapuu. PROOSALÄHEDASE MODERNISMI KATSEID – Sütiste. Proosa ja luule vahe väheneb. (VANA) RAHVUSROMANTIKA – Haava. Gustav Suitsu edukaim luulekogu „Kõik on unenägu“. Suits keskendub pärast 1930ndaid kirjanduse õpetamisele TÜs.
Neokolonialism Metropolid säilitavad poolkoloniaalsed suhted nominaalselt iseseisvate kolmanda maailma riikidega. Erivorm: sisekolonialism ehk maa pärisasukate etnilise vähemuse suhtes rakendatav kultuurilis- poliitiline või majanduslik ekspluateerimine. Antropoloogia eetilised probleemid Talal Asad. Anthropology and the Colonial Encounter (1973). Antropoloogia kujunes koloniaalses kontekstis Ei tegelenud selliste juurtega kuni 1980ndateni Panustas omal poolt koloniaalsetesse suhetesse Sellisel keskkonnal oli mõju atnropoloogiliste teadmiste kujunemisele ja sellest tuleks teadlikuks saada Loeng 9. Evolutsioon ja muutused Evolutsiooniteooria Charles Darwin. The Origin of the Species. (1859) Seletab liikide teket ja mitmekesisust Kohanemist Evolutsiooniteooria sotsiaalsed rakendused Ühiskonnad kujunenud aja jooksul lihtsamatest keerulisemateks
annaabi.ee 
