ning kätele toetudes tantsitav osa, mis sisaldas ka efektsetesse poosidesse tardumist (näiteks chair freeze, baby freeze). Üleminek püstiasendist põrandale sai nimeks drop ja selle 6 erinevateks stiilideks kujunesid näiteks front swipe, back swipe, dip ja corkscrew. Efektsetest poosidest kujunesid uued liikumised, nii tekkisid chair freeze'i põhjal floor track, back spin, windmill jt. Varasteks 1980ndateks olid välja kujunenud nn power moves rohkete pöörlemiste (floats, pencils jt) ja keerulise akrobaatikaga, mis ei järginud tingimata muusika rütmi. Nii sündis breiktants ehk b-boying. Break oli algselt kõige intensiivsema trummirütmiga osa helisalvestisest, millele tantsijad reageerisid kõige energilisemate ja väljendusrikkamate liigutustega. DJ-d (esimeste hulgas Kool Herc) hakkasid kahelt plaadilt muusikat kokku
rohkem lootusi-ootusi vabale Eestile. Enne lahkumist jätsime küünlad. Kokku olime seal kohapeal ehk tund-poolteist. Kodus vaatasime seda telekast. See oli väga suur ja oluline sündmus." 14 Kokkuvõte 23. augustil 1949 sõlmisid Saksamaa ja NL mittekallaletungi lepingu, mille salaprotokollide alusel jagati Ida-Euroopa mõjusfäärideks. Vastavalt paktile okupeeris NL Baltikumi ning algas mitukümmend aastat kestnud hirmuvalitsus. 1980ndateks oli Baltikumi põlisrahvaste mõõt täis saanud. 1985. aastal tuli võimule Mihhail Gorbatsov, kelle reformipoliitika avas võimaluse mitmesugustele arengutele Moskvale allutatud vabariikides. Rahvusliikumised ja eestimeelsus aktiviseerus ning populariseerus. Nõuti suuremaid õigusi ja sõltumatumat valitsemist, kuid Moskva ei arvestanud sellega. See põhjustas üha suuremat rahulolematust ning ühiskond hakkas politiseeruma. Toimusid mitmed massimeeleavaldused ja loodi mitmeid liite
ning maa-alade vahel sotsialistlikel aastatel, iseloomustab maapõliseid alasid KIE halb infrastruktuur ning vähesed tööleidmise võimalused. Siiski, maatööstus ei olnud haruldane ning suur hulk maaelanikke, kes olid elama läinud tööstuslikesse keskustesse, kus tööpuudust ei tuntud ning sotsialistlikud majandused kannatasid pideva tööjõupuuduse all , leidsid endale kindlad töökohad. Swaini raportitest selgub, et 1980ndateks aastateks elas endises Tsehhoslovakkias 34% riigi elanikest külades, kuid ainult 12% majanduslikult aktiivsetest elanikest töötasid põllumajanduse valdkonnas. Slovakkias, kus ainuke industrialiseerimine oli olnud sotsialistlik, elas 47% populatsioonist maal, kuid vaid 15% elanikest töötasid põllumajanduslikel aladel. 1970ndate aastatel elas Ungaris 50% tööjõulisest elanikkonnast
rohkem lootusi-ootusi vabale Eestile. Enne lahkumist jätsime küünlad. Kokku olime seal kohapeal ehk tund-poolteist. Kodus vaatasime seda telekast. See oli väga suur ja oluline sündmus." 15 Kokkuvõte 23. augustil 1949 sõlmisid Saksamaa ja NL mittekallaletungi lepingu, mille salaprotokollide alusel jagati Ida-Euroopa mõjusfäärideks. Vastavalt paktile okupeeris NL Baltikumi ning algas mitukümmend aastat kestnud hirmuvalitsus. 1980ndateks oli Baltikumi põlisrahvaste mõõt täis saanud. 1985. aastal tuli võimule Mihhail Gorbatsov, kelle reformipoliitika avas võimaluse mitmesugustele arengutele Moskvale allutatud vabariikides. Rahvusliikumised ja eestimeelsus aktiviseerus ning populariseerus. Nõuti suuremaid õigusi ja sõltumatumat valitsemist, kuid Moskva ei arvestanud sellega. See põhjustas üha suuremat rahulolematust ning ühiskond hakkas politiseeruma. Toimusid mitmed massimeeleavaldused ja loodi mitmeid liite
Hakkas levima dissidentlus, enam ei kardetud nii palju valitsust kui Stalini ajal. Eestis jäi domineerima rahvuslik joon. Püüdi säilitada eesti keelt ja kultuuri. Eestis loodi Nõukogude Liidu Demokraatlik liikumine, kuid kahjuks see lagunes. Kui saabus Breznevi ajastu siis hakati dissidente tagakiusama ja karistama- neid tavaliselt saadeti hullumajja, vangilaagritesse, isoleeriti või vallandati. Vastupanu liikumine aktiviseerus 1970ndatel venestamise pealetungiga. 1980ndateks vastupanuliikumine suruti maha. Võimude vägivallapoliitika: Julgeolekuorganid muutusid kõige tähtsamateks repressioonide läbiviimise instituutideks. Julgeolekuorganite sisemist vägivalda seadustati partei ringkirjaga (Piinamised). Repressioonide põhjuseks on suur sõda, mis oli lähenemas ja et sõda oleks edukas tuleb saada lahti riigi sisestest vastastest ("kodanlik natsionalism"). Peale Stalini surma kaotati ära massiküüditamised, piinamised, kuid tulid muud represseerimise viisid
annaabi.ee 
