Elulugu · Sündis Järvamaal Kirna vallas Virka külas. · Koolihariduse sai Türi keskoolist ja kodukohas asuvatest koolidest. · Käis Tartu Ülikoolis ja läks peale lõpetamist sinna tööle. · 1957a hakati Tartu Ülikoolis õpetama looduskaitset õppeainena kus Eilart oli õppejõuks. · 1958a asustati tema eestvedamisel Tartu Üliõpilaste Loodusring. · 1969a juhtis ta Nõukogude Liidu esimest Lahemaa rahvusparki. · Oli Eesti Looduskaitse Seltsi esimees . 1978a valiti ta Ida-Euroopa Komitee presidendiks. · Avaldanud üle 20 raamatu,toimetanud 50 trükist ja avaldanud 1500 artilit. · 1984apälvis ta esimese välismaalasena Soome Robert Boldti teenetemedali
ratsanikud" (1963a) Biograafiate triloogia "Mõrsjalinik" (1965a), "Rõõmulaul" (1966a), "Nõiduse õpilane" (1967a) Põimingute triloogia "Õilsad südamed ehk Kaks sõpra Firenzes" (1970a), "Lohe hambad" (1970a), "Kahekordne mäng" (1972a) Karl Ristikivi Looming Ristikivi viimaseks romaaniks jäi "Rooma päevik" (1976a), mis lõpetab ajaloofilosoofilise sarja Ristikivi ainus luulekogu "Inimese teekond" ilmus 1972a. 2009. aastal avaldati Ristikivi "Päevaraamat (1957a-1968a)". Karl Ristikivi Mälestusmärgid Karl Ristikivile püstitati 1987a. aastal mälestusmärk Varblas Tartus tegutses Karl Ristikivi muuseum Tähtvere linnaosas aadressil Hermanni 18 Karl Ristikivi Selts - on 2001a rajatud mittetulundusühing, mis edendab väliseesti kirjaniku Karl Ristikivi loomingu tutvustamist ja uurimist, laiemalt aga eesti pagulaskirjanduse populariseerimist.
Ameerika: D.Eisenhower- 1956-president, majanduslikult edukas,1956 USA sai lüüa, Suessi kriis tõi riigi läänemaailma liidriks,58-olukord berliinis halb,59-Kuubal võimule tuli Fidel Castro, Kosmoses NSV-L John Kennedy-1960, uute ,,rajajoonte poliitika", 62-Hrustsov taganes Kuuba kriisil,1969-Kuule L.B.Johnson-suur ühiskond, võrdõiguslikkus,marss Washingtoni, avardus õppimisvõimalus Eisenhoweri dokriin:1957a ,ameeriklased pidid aitama Aasia rahvaid, kommunismi kehtestamise eest. Nõukogude Liit-Liider Hrustsov- sulaaeg, püüdis uuendada välissuhteid, vangid koju, 1957-1969- Kosmonautika kuldajastu(1961 Gagarini kosmoselend)1959-1965- kuulutati välja seitseaastak- Rikkaim maa, kommunism, 1961-Berliinimüür L.Breznev-neostalinist,liiduriikide õigused vähenesid, sõjakas Kuuba kriis-1956- Kuubas-partisanisõda- Fidel Castro(1959)-kehtestas oma diktatuuri-Suhted
· Esialgne võim Beria kätte. · Piirati julgeolekuorganite omavoli. · Liberaliseeriti tsentraliseeritust. · Liiduvabariigile rohkem õigusi. Hrustsov · Talurahva maksukormuse vähendamine. · 1955a. toodi väed välja Austriast. · Massikasvatamine suurtel pindadel · Massiline uudismaade ülesharimine- Kasastan ja Lõuna-Siber. · Hirmuvalitsus kaob- küüditatud saavad kodumaale pöörduda. · Vabadusse lastakse ka Jaapani ja Saksa sõjavangi. · 1957a. luuakse Rahvamajandusnõukogu- vastutavad piirkonna juhtimise eest. Eksisteerisid kuni 1965. · 1959a. loobus viisaastakutest ja lõi seitseaastakud. Põhiülesanne luua majanduslik baas, et 1970a. jõuda järle USAle ja mööduda USA-st (ühe inimese kohta). · 1961a. rahareform. · 1962a. jjuuni NL tõstis toidukaupade hindu. · 1956a. kaotati inimvaenulikud seadused. · Algas hoonete ehitus.Korteriöör madal. Korteri saavad eelisjärjekorras
22.okt 1962 teavitas pr Kennedy maailma Kuubale paigutatud rakettidest *kontrolljoone välja kuulutamine merel *nõudmised raketibaasi likvideerimiseks NSVL tunnustas kontrolljoont raketibaasid likvideeriti Castro reziimi püsimajäämine Vietnami sõda: 1954a jagunes Vietnam 2ks: PVietnam (NSVL ja Hiina toetusel) ja LVietnam (USA) kommunistide mõju kasv riigis 1957a partisanisõda 1964a USA astus sõtta vietkongide vastu 1968a valiti pr R. Nixon 1973a rahuläbirääkimised (Pariisi rahuleping) *sõjategevuse lõpp *ameeriklased lahkuvad ameeriklased lahkusid, kodusõda kestis edasi lõunavietnamlased said lüüa kehtestati range kommunistlik reziim 1976a Vietnami 2 poolt ühendati Praha kevad: Novotny asemel uus juht Dubsek
Absoluutne kvoot: sellega on piiratud impordi maht teatud perioodil. Embargo: kauba sisseveo keeld riiki(poliitilise võimu võte). Tollikvoodid: tähendavad kvoodi sidumist tollimaksude süsteemiga. Vabatahtlikud kvoodid: ametlik kokkulepe kahe riigi (või rohkem) vahel, millega lepitakse kokku müügikogused. Tolliliit omavahelises kauplemises ei ole piiranguid, muu maailmaga kauplemises on kindlad reeglid: Suurem turg, bürokraatia vähenemine, investeeringud. (1957a. Saksamaa, Prantsusmaa, Itaalia, Belgia, Holland, Luxemburg) Turukaitse argumendid Väliskaubanduspoliitika ül: suurendada tulu, mida riigi majandus saab ülemaailmsesse tööjaotusesse integreerumisel; kahandada või tõkestada väliskeskkonna negatiivset (destruktiivset) mõju riigi majandusele. Enamlevinud välismajandusliku tegevuse reguleerimise argumendid on järgmised: Raha kodus hoidmine. Tööpuuduse vähendamine. Kulude ja hindade võrdsustamine. Eelarvetulude suurendamine
ja tollitariife. IMF Rahvusvaheline Valuutafond,mood.1944a.,eesmärgiks vältida järske valuutakursside kõikumisi ja leevendada eri riikide finantskriise. NAFTA Põhja-Ameerika Vabakaubanduse assotsiatsioon,mood.1994a.,eesmärgiks aja jooksul kaotada liikmesriikide vahelised tollimaksud ja kvoodid. EFTA Euroopa Vabakaubandusühendus EU Euroopa Majandusühendus moodustati 1957a.,eesmärkideks tagada ühisturg ühenduse piires. ASEAN Kagu-Aasia Maade assotsiatsioon,mood.1967a.,eesmärgiks arendada ja kiirendada liikmesmaade majanduslikku,sotsiaalset,kultuurset koostööd. OPEC Naftat Eksportivate Riikide Organisatsioon,mood.1960.a.,eesmärgiks kaitsta liikmesmaade huve rahvusvahelistel turgudel. APEC Aasia ja Vaikse ookeani majanduskoostöö foorum,mood.1989a.,liikmesriikide koostöö ja vastastikuse abistamise tõhutamiseks.
K/poliitika peamised valdkonnad on: monopolide ja kartellide vastane võitlus,ühinemiste kontroll,turu liberaliseerimine,riigiabi 12.Eelarve poliitika Finantsperspektiiv:eelarve suurus 2014-2020a on 960mljr.Kokkulepe aitab Ellareneda ja uuendadapoliitikaid,säilitada Elikonkurentsivõimet maailmas,samuti aitab Eli uutel liikmesriikidel jõuda järele vanade liikmesriikide elatustasemele. 13. Neli põhivabadust 1.isikute/kaupade/teenuste/kapitali vaba liikumine 14. Euroopa Üh.õigusaktid 1957a Rooma leping.Lepingu alusel tulid Euroopa Majandusühendus ja Euroopa Aatomienergia- ühendus 15.Mida peab tegema EUriik määruse puhul? määrust tuleb kohaldada vahetult ja muutmata kujul. 16.Mastrichti kriteriumid ·Riigi eelarve puudujääk peab olema alla kui 3% SKPst. Riigivõlg peab olema väiksem kui 60% SKPst. ·Rahvuslik valuuta ei tohi olla viimase 2 aasta joksul devalveeritud ·Inflatsioonimäär ei tohi erineda kolme kõige madalama inflatsiooniga liikmesriigi
Rahvasteliit- 1-ne arvestatav rahvusvaheline org., 1919 a. Sellesse kuulus 45 riiki. Ülesanne: oli rahvusvahelise rahu, julgeoleku ja riikide terroriaalse puutumatuse tagamine, tüliküsimuste rahumeelne lahendaminene ning rahuvusvahelise koostöö igakülgne arendamine. Euroopa liit- asutati esialgu majandusühendina, kuid on viimasel aastakümnel arenenud ka poliitilise ja kaitseliidu suunas. ESTÜ- euroopa söe- ja teraseühendus 1950 a., EMÜ- euroopa majandusühend 1957a ., EÜ- euroopa ühenduseks 1967 a., EL- euroopa liit 1973 a. ÜRO- Ühinenud Rahvaste Organisatsioon, asutati 1945 a. See pidi edasi arendama Rahvasteliidu põhimõtteid. Kokku 191 riiki. Ülesanne: liikmesriikide diferentseeritud liikmemaksud. NATO- Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioon, 1949 a. Sõjalis-poliitiline liit. Kokku 24 riiki. WTO- Maailma Kaubanduseorganisatsioon (World Trade Organization) 1948 a. Ülesanne: tollimaksude vähendamine. Kokku 180 riiki.
Madalsoode all on 8168ha, siirdesoodega kaetud 500ha ja raba-segalasundit leidub 1341ha'l. Soostik on üldiselt looduslikus seisundis ning kuivendust ei toimu. [], [] Muraka raba Tegemist on Muraka soostiku ühe põhilisema osasid. Ta on ümbritsetud pea kõikjalt metsadega, vaid kirdes piirneb ta Ratva rabaga ning põhjas Lipu sooga. Läänes on Muraka raba piiriks Tagajõgi. Kujult meenutab ta võrdhaarset kolmnurka ning selle pindalaks on umbes 7000ha. Muraka rabas hakkas kehtima alates 1957a.'st vabariiklik botaaniline- zooloogiline kaitseala ning 1981a.'l sai sellest sookaitseala. Seal levib Kirde Eestile iseloomulik ürgne loodusmaastik. Turbalasundi paksus on keskosas 5-7m ja äärealadel 1-2m. Erinevate looduslike tingimuste tõttu on koostis muutuv ja mitmekesine. Antud alal leidub palju erinevaid kaitsealuseid ja haruldasi looma- ning taimeliike. [] Joonis 3 Muraka raba ( http://wikimapia.org/6502723/et/Muraka_raba ) Ratva raba
annaabi.ee 
