raskustest. Riigipea ametikoha loomiseks oli aga vaja muuta põhiseadust. Sagedased olid valitsuskriisid, mille puhul nt lahkus mõni partei erimeelsuste tõttu koalitsioonipartneritega valitsusest. Tänu nendele ei olnud võimalik ellu viia järjekindlat poliitikat. Vabadussõjalaste liikumise teke ning nende kiire populaarsuse kasv süvendasid sisepoliitilist kriisi veelgi. Teise Põhiseaduse vastuvõtmine õnnestus pärast 2 korda rahvahääletusel läbi kukkunud katseid lõpuks 1933ndal aastal, mil J.Tõnissoni valitsus kehtestas üleriigilise kaitseseisukorra. Põhiseadus loodi selleks, et valitsuse poolt ebaseaduslikult haaratud võim legaliseerida. See põhiseadus lõi võimalused üleminekuks demokraatlikult riigikorralt autoritaalsele-kõrgemat võimu pidi teostama hakkama riigivanem. 12.märtsil 1934 teostati K.Pätsi ja J.Laidoneri poolt riigipööre, kuna taheti ennetada vabadussõjalaste eeldatavat võitu eesseisvatel valimistel.Kujunes vaikiv
See õpetus sai eeskujuks enamikele teistele mittedemokraatlikele liikumistele pärast I maailmasõda, sealhulgas ka hitlerlikule Saksamaale. Versailles' rahu tõi Saksamaale hulga alandusi. Sakslased pidi loovutama 1/8 maast ning maksma suuri reparatsioone sõja võitjatele. Lääneriigid ei teinud Saksamaad majanduslikult taastumisvõimetuks, pigem solvasid vaid moraalselt. Niisiis lõi Versailles' leping sobiva pinnase kättemaksusoovi tekkeks Saksamaal. 1933ndal aastal tuligi rahva poolehoiul võimule natsidest koosnev Saksa Töölispartei. Sarnaselt Itaaliale kaotati peagi kõik demokraatlikud vabadused. Läbi A. Hitleri isikliku vimma hakati hävitama juute. Järgiti ka teisi "Mein Kampfi" põhimõtteid, peamiseks peeti tugevamate ellujäämist ja nõrgemate abita jätmist. Natsid lõid Kolmandi Riigi, kus kadusid majanduslikud raskused läbi kiirteede ehitamise ja sõjavabrikute rajamisega. Saksamaa oli
Ilmumisaasta: 1954 Teised teosed: "Läänerindel muutuseta" (1929), "Unistuste tuba" (1920), "Kolm sõpra" (1937), "Arc de Triomphe" (1946), "Lissaboni öö" (1962), ja palju muid. Autori elu ja teosega seonduvad faktid: Remarque kirjutas raamatu puhtalt enda kogemustest, kuna ta oli sõjas olnud. Sellepärast kirjeldas ta sõja õudusi väga ausalt. Hitler ja Saksamaa süsteem olid tema jaoks jälestavad, kuna Hitlerile ei meeldinud tema raamatute sisu ning lasi need 1933ndal aastal põletada. Viha sõja ja süsteemi vastu kajastus ka raamatus. Näiteks, kui ta kirjeldas kuidas viieaastane tüdruk, kellel oli beebi käes, õhku lendas pommitamise tagajärjel. Teose tegevuse aeg, taustsüsteem: II maailmasõda, nii rindel kui ka puhkusel Lühikokkuvõte: Raamat algab sellega, et venelased suruvad sakslaseid tagasi II maailmasõja ajal. Peategelane Ernst Graeber saab puhkuseloa peale kahte aastat ning loodab sõita enda vanemate juurde
Kroon. Põllumajandus ja tööstus hakkas käsikäes hästi edenema ning saadi mingiks ajaks majandusega jällegi järje peale, kuni selle majandustõusu katkestas aga ülemaailmne kriis. See tõi kaasa palju tööpuudust ning Eesti krooni devalveerimise. Valmis uus põhiseaduse eelnõu, mis pandi 1932ndal aastal rahvahääletusse. Eelnõu aga kukkus rahvahääletusel läbi. Siis aga soovisid vapsid, et rahvahääletusse pandaks nende eelnõu, mis 1933ndal aastal ka suure häälteenamusega vastu võeti. Loodi uus valitsus ehk Riigikogu ning Eesti sai endale 1938nda aasta aprillis esimese presidendi: Konstantin Pätsi. Edasine majandus 1930ndate aastate teisel poolel osutus vägagi edukaks. Majandusliku tõusu üheks põhjuseks oli riigi suurem sekkumine majandusellu. Hoogsalt arenes põlevkivi- ja keemiatööstus. Tööliste arv järjest kasvas ning 1936ndaks aastaks tööpuudus põhimõtteliselt likvideeriti.