sport. Moodi läksid ka suvitamine ja suvemaja ehitamine, samuti matkad ja ekskursioonid. 1920ndate aastate ,,peenem" eesti seltskond oli tervikuna veel üsna tahumatu. Paljudel juhtudel oli süllelangenud jõukuse tulemuseks praaliv tõusik, keda kirjanikud ja ajakirjanikud mõnuga tögasid. Kuid pidutsemine ja teatav kergemeelsus võib-olla maailmasõja õuduste kaudne tagajärg-olid iseloomulikud kogu tolleaegsele läänemaailmale. 1920ndaid aastaid ongi nimetatud ,,kergemeelseteks kahekümnendateks". Lõbutseti olukorras, kus suur osa ühiskonnast nii eestis kui mujal oli alles üsna vaene. Kuid ka kehvem rahvas võis endale mõnikord lubada lõõgastust mustkunstnik San Martino DeKastrozza trikke vaadates või kinos käies, kus sai näha eelkõige Ameerika ja Saksa filme Pickfordi, Chaplini, Garbo või Dietrichiga peaosas. Maalgi levis seltside ja rahvamajade kaudu n.-ö
põhjustatud põgeniketulva ja majanduskriisi tõttu oli nõudlus uute korterite järele suur. Tähtis oli, et saaks ehitada võimalikult kiiresti ja odavalt. Välditi arhitektuurseid kaunistusi, kadus dekoor. Funktsionalismi printsiibi järgi pidi ehitise välimus tulenema tema otstarbest ehk funktsioonist, sellest ka stiili nimetuski. Muidugi pole kunagi ehitatud päris funktsioonituid maju ja selle juured ulatuvad juba Vitruviuse teooriasse, siiski võib lugeda funktsionalismi algusajaks 1920ndaid. Hakati tähtsustama ka tehnilisi, sotsiaalseid ja majanduslikke tegureid Ka oli oma mõju arhitektuuri ja disaini arengule futurismil. Uus vorm nõudis ka uut sisu, kõik pidi olema odav, aegasäästev (uued kodumasinad), tervislikult valgusküllane ja puhas liigsetest asjadest. Iseloomulik oli avatud põhiplaan, tuba ei olnud enam suletud kuup, mis sai võimalikuks uutele ehitusmaterjalidele - raudbetoon ja teras, kandvad vaheseinad polnud enam vajalikud,
[7] Mänguteooriad Mitmesugused arenguteooriad käsitlevad mängu mõnevõrra erinevalt, aja jooksul on rõhuasetsus muutunud. Mängu käsitlused võib tinglikult jagada kahte kategooriasse. Klassikalised käsitlused keskenduvad mängu põhjustele ja tagajärgedele (Seefeld & Barbour, 1998) läbi bioloogilise vaatevinkli, pidades füüsilist arengut tähtsamaks resultaadiks ( Sluss, 2005). Kaasaegsed teooriad kujunesid pärast 1920ndaid ning käsitlevad mängu kui lapse sotsiaalse, emotsionaalse ning kognitiivse arengu osa. Teooria Kokkuvõte teooriast Klassikalised (bioloogilised )mänguteooriad Energia ülejäägi teooria (Spencer, 1878) Mäng tekib üleliigse energia mõjul Lõõgastus või puhkus teooria (Lazarus, 1883) Mäng on lastele vajalik energia taastamiseks või puhkuseks.
Teisalt saadi enda kätte unikaalne kinnistu, mis rõhutas Soome erilist positsiooni Eesti «vanema vennana». Pätsile võimaldati suulise lepingu alusel jääda sealsamas üüriliseks seda võimalust ta 1940. aastani kasutaski, ehkki rajas Kloostrimetsa endale eeskujuliku talu. Kui selle loo peategelased kohvergrammofonilt dzässi kuulavad ja selle saatel jalga keerutavad, on see igati ajastupärane. Dzäss levis juba enne Esimest maailmasõda, kuid just 1920ndaid nimetatakse «kergemeelseteks» ja dzässil on selles oma osa. Kohvergrammofon võrrelgem seda papa Kiire suure ja raske imemasinaga («Mingem üles mägedelle...») laiendas muusika tarbimist ja levikut; tulemas oli raadio. Eesti põhjarannikul jäid 1920ndad ajalukku ja rahva mällu salapiirituse ajastuna. Eestis oli kehtinud kuiv seadus aastail 19141920 (olemata seejuures päris kuiv); soomlased kehtestasid oma kuiva seaduse 1919 ja see oli jõus 1932. aastani.
annaabi.ee 
