() , , , 1917 . . , , , , , . 22 1870 . 21 1924 54 . (1831--1886) (1835--1916), (18661887) III , . 19051907 190507 , . . III , , , 1905 , , , . 1906 , 1907 . , , , , . 24 1917 . 7 (25 ) . : . 124 « » 110 , 70 , 120 , . , 11 1918 , . , . I (19001905) 29 . II (19081917)
Esimesed Kalevipojaainelised joonistused valmisid juba 19131917 Kristjan Raua teostega illustreeriti ,,Kalevipoja" 1935. aasta juubeliväljaanne Kujutas loodust ja külaelu, inimeste igapäevatoimetusi ja suhtlemisi Ants Laikmaa sündis 5. mail 1866. aastal Vigala vallas 18911895; 18961897 õppis ta Düsseldorfi Kunstiakadeemias 1903 rajas ta ateljeekooli, mis oli esimene eesti kunstiõppeasutus Tallinnas Rajas ka Kunstiseltsi 19051907 Korraldas näitusi Tunda impressionismi ja postimpressionismi mõju, 1920ndate keskpaigas realistlikumaks Pearõhu pani joonistamisele Joonistusvahendina eeslistas ta sütt grafiidile Laikmaad peetakse siiani peamiselt pastellimaalijaks. http://et.wikipedia.org/wiki/Ants_Laikmaa (10.2011 ) http://www.laikmaa.eu/ (10.2011) http://www.scribd.com/doc/2554873/eluloodants laikmaa (10.2011) http://static1.album.ee/files/756/33/orig_18908465_m CVH.jpg (10
GUERNICA Kajastab sõjakoledusi ja verevalamise mõttetust. ERAELU 1. Fernande Olivier inspiratsioon 2. Marcelle Humbert muusa 3. Olga Khoklova poeg Paulo, abielu kestis 37 a. 4. Françoise Gilot lapsed Claude ja Paloma Picasso ei olnud inimene, kes hoiaks oma südame ainult ühele ja ainsale. Tal oli ka palju lühisuhteid ja afääre. FERNANDE OLIVIER OLGA KHOKLOVA PERIOODID: 1. Sinine periood (19011904) 2. Roosa periood (19051907) 3. Aafrikad viljelev kunstiperiood (19081909) 4. Analüütilise kubismi periood (19091912) 5. Sünteetilise kubismi periood (19121919) 6. 1950ndatel pühendust teiste kunstnike tööde imiteerimisele 7. Elu kaks viimast aastakümmet olid segu erinevatest kunstiliikidest. FEMME AUX BRAS CROISÉS Les Demoiselles d'Avignon ,,THE ACTOR" ,,Three musicans" ,,NUDE WOMAN WITH A NECKLACE" (1968)
On 19 October 1802 the Baron killed Karl Johannes Malm, the Captain (of Swedish origin) of his ship "Brig Morian", in this Castle. For this the baron was deported to Siberia. There are currently two schools in the Castle: Suuremõisa Gymnasium and Suuremõisa Technical School. In the latter one can also study how to become a ship's captain. · The Estonian Railway Museum is located in the socalled Emperor's Pavilion. Haapsalu Railway Station (built in 19051907) is one of the most peculiar buildings of the town; its wooden lace historical building style has become an example for many other representative houses of the town. The Railway Station project was compiled in St Petersburg and its grandeur stressed the importance of Haapsalu as a summer town hosting the crowned heads of Russia. · The Ridala Church, erected in the 13th century, is one of the bestpreserved
Teda paelub välismaa elu. Sotsiaaldemokraat oma veendumustelt > kasvad eluline tõetruudus (,,Kippari unenägu" ,,Värstriku Aadu") 1896 ,,Külmale maale" eesti esimene realistlik väärtteos ,,Raudsed käed" esimene töölise elu kujutav raamat 19021908 ilmub ajaloolinetriloogia: 1) Mahtrasõda 2) Kui Anija mehed Tallinnas käisid 3) Prohvet Maltsvet 1905 I revolutsioon Vilde toetas seda nt"Tooma tohter" (see revolutsioon suruti maha) 19051907 Vilde välismaal pagenduses Helsinkis Näidendid ,,Tabamata ime" (Tekkiva kodanluse kuulsusejanu) Juhan Liiv Põhiliselt luuletaja Jutustus ,,Vari"19. sajandi keskpaiga mõisa ja vaesteküla elu kirjeldav teos. Mõisa kujutamine pole realistlik. Vaesteküla elu kujutamine on realistlik. Peategelane on Villu. Vaesteküla nimi on Kukulinn, villu on sealt päris. Toimub mingi aksjööön, Villu saab mõisahärralt 60 kepi hoopi.
. Võõrsil võis Vilde elatuda vaid suletööst. Ta avaldas saksa sotsdemo ajalehes ,,Die Neue Zeit" erinevaid artikleid eesti olude kohta. Vilde kirjutas ka novellid ,,Seadusemees" ning ,,Grisa kummaline unelm", mis ilmusid ajalehes ,,Die Neue Welt". Juunis olid Vilded juba jälle Helsingis. Juulis hakkas ilmuma piltidega naljaleht ,,Kaak", mis oli Vilde silmapaistvaim panus 19051907 revolutsioonilisse liiikumisse. ,,Kaagile" tegi kaastööd nt kunstnik Nikolai Triik. Arvustab tsaristlikku võimu, kodanlust, aadlit. Ajaleht keelati ära, teadagi miks. Oktoobri keskel Vilded Kopenhaagenis. Jõudnud 1906. aasta oktoobris Kopenhaagenisse, ei mõelnudki Vilde enam, et ta kunagi kodumaale tagasi jõuab. 1907. aasta sügisel läksid Vilded Saksamaale. Pärast lühemaid peatusi Nürnbergis, Berliinis, Münchenis jäädi lõpuks Stuttgarti kuni 1910
iseloomustas kunstivoolude ülikiire vaheldumine, nad on sageli tihedalt seotud ja eksisteerivad ka paralleelselt. Kuni II maailmasõjani oli Pariis vaieldamatuks maailma kultuurikeskuseks, Pariisis elasid lühemat või pikemat aega eri maade kunstnikud. Kunstis räägitakse Pariisi koolkonnast. Pärast II ms sai kunstielu keskuseks New York, USA. II ms järgset kunsti, eriti alates 60ndatest, on peaaegu võimatu stiilideks lahterdada, pigem liikumisteks ja laiemateks nähtusteks. Fovism(19051907) Tekkekoht Pariis, tekkeajaks loetakse 1905 sügissalongi näitust, kus tuli välja rühm kunstnikke oma töödega, kus värvid olid erakordselt puhtad, aga joonistus tinglik. Voolule andis nime kunstikriitik Vauxcelles, kes nende töid nähes võrdles seda varasema kunstiga ning leidis, et need on nagu Donatello metsloomade keskel. Kõige kuulsam nimi on Matisse, seda on nimetatud ka ühe mehe kunstivooluks. Tuntud nimed on ka Rouault, Flandrin, Manguin, Dufy ja terve rida teisi
eesti keelt. Koolis omandas vene keele, seega 4 keelt vabalt suus ja samas edaspidiseks võimalus teha ajakirjanikuna kaastööd läti ja vene ajalehtedele. 1895 kolib pere Laatre mõisa, seal elatakse 12 a. Pereisa rändab oma elukutse tõttu palju ümbruskonnas ringi. Võtab ka pojad sagedasti kaasa (palju kauneid looduselamusi). 1899 astub G Valga läti kihelkonnakooli, seejärel Valga linnakooli, kuid ei lõpeta seda. 19051907 käib Tartu linnakoolis, kuid ei lõpeta ka seda. Jääb Tartusse 19071911, võtab eratunde ja õpib iseseisvalt. Huvi kirjanduse ja ajakirjanduse vastu. Ajakirjanduses ilmub esimene noveli "Öö", esimene iseseisev raamat ilmub 1910 (pikem jutustus "Kui päike läheb looja"). 1911 asub elama Riiga, seal elavad tollal ka tema vanemad vennad. Asub tööle ajakirjanikuna, saadab ka Postimehele kaastööd läti kultuurielust
annaabi.ee 
