Soomused aina siravad, kui nad kergelt uimi hõljutades ujuvad roheliste kasvude vahel. Värvus on harilikult kalal kuldpunakas. Täiskasvanud kuldkalad, kes elavad lemmiklooma elu, on tavaliselt 25-40 millimeetri pikad. Metsikud kuldkalad on tihti aga lausa 80 millimeetri pikad. Kuldkala käitumine on suhteliselt rahulik. Hooldus: Kuna kuldkala on külmaveekala, siis nende akvaariumisse- kui hoolitseda selle eest, et vesi oleks toasoe (16-18kraadi)- soojendit üldjuhul vaja pole. Küll aga vajavad need kalakesed palju hapnikku (365 cm2 õhuga kokku puutuvat veepinda ühe kalasentimeetri kohta), mistõttu õhupump on pea kohustuslik aksessuaar. Kindlasti peaks kuldkala akvaariumis olema palju taimi, näiteks tuntuim akvaariumitaim vallisneeria, vesikatk, vesikuusk, sagittarius ning valgustus. Mugav akvaarium peaks olema umbes meetri pikkune, kuldkalasi mahub sinna päris mitu
kaarleegiga. Keemilised põletused: · Kontsentreeritud leelised seebikivi · Kontsentreeritud happed akuhape, torusiil, kontsentreeritud äädikas · Kaaliumpermanganaat · Taimsed mahlad sosnovski karuputk Kiirguspõletused: · Päikesepõletus · Solaarium · Kvartslambid Esmaabi termiliste põletuste korral: · Kiiresti jahutada ülekuumendenud koed, peatada koekahjustuste süvenemine. · Jahutamiseks kasutada jahedat (18kraadi) vett või vett spetsiaalseid esmaabigele. · Siduda haav puhtalt. Sidemeks võib olla ka pesupuhas lina. · Haavale ei tohi asetada koduseid vahendeid õli, muna, võid, hapukoort! Esmaabi: · Käte ja jalgade sidumisel tuleb silmas pidada, et varbad ja sõrmed siduda eraldi · Ära kasuta jahutamiseks jääd · Ära katsu põlenud nahka · Ära ava ville · Ära püüa nahalt eemaldada sinna kleepunud rõivaid ja muid esemeid
3. Kombineeritud osa söötatisd võib ette anda toorsöötadena, hästi söövad pehmet sööta haned. Pardid, kalkunid ja kanad. Söötmisel antakse hommikul ette teread või kuiv jahu, teisel korral kasutatakse pehmet sööta ja kolmandal taas tera või kuiv jahu. Pidamis viisid. Eelistatakse kahte. 1. Puuri viisiline. 2. Sügav allapanu. Temperatuuri sobivuse määramiseks mõõdetakse seda kana kõrguselt ja 1,5m välis seinast. Norm 16-18kraadi. Õhu niiskus liiga kuiv õhk kuivatab nahka kutsub esile kiheluse võib olla nokimise põhjuseks liiga niiske õhk soodustab haigestumist. Ventilatsioon aitab väljutada reo gaasid, niiskuse, tolmu, soojuse suvel ning talvel. Tähtis roll õhu juurde vool. VALGUSTUS munemis perioodil 14 tundi õige valgus resiim tõstab muna toodangut, tugev ja ebaühtlane valgus võib esile kutsuda nokkimist. Nõrk valgustus halvendab söödavust.
Külvatakse taim varakevadel, 0,5-1cm sügavusele. Normaalne külvamise suhe oleks: 0,8-1,2g seemneid 1ruutmeetri kohta. Ridade vahe 10- 15cm. Peale istikute ilmumist(2-3 päeva pärast)tuleb nad harvendada nii, et jääks taimed iga 5-7cm tagant. Külvi korratakse uuesti 10-15 päeva pärast enne põuaperioodi ja uuesti veel suvel. Taime hooldus seisnebki ainult harvendamises ja kastmises. Paljundamine - Seemned külvatakse pinna peale, või väga väikse lohu sisse. Temperatuuri 16- 18kraadi juures tulevad taimed välja kuskil 3 päeva pärast. Saagi kogumine Lehti kogutakse varakult, kui taimed on 7-10 cm kõrgused, see on enamasti juba 10 päeva peale külvi. Kui tekivad õiepungad, ei kõlba kress enam süüa. Võib koguda ka seemneid ja kasutada neid vürtsina või kaunistusena nii nagu lehti. Kasutamine maitsetaimena - Kress-salat on suurepärane söögi- ja maitsetaim. Sobib kevadel
annaabi.ee 
