1) Rahvusliku liikumise eeldused: · Eesti ala majanduslik arenemine. · Eesti haritlaste esimese põlvkonna teke. · Koolihariduse levik (emakeelse). · Rahva kultuurilise aktiivsuse tõus. · Rahvatunnetuse suurenemine. 2)Tähtsamad sündmused: 1857- Perno Postimees (Jannsen) 1860ndal: - Aleksandrikooli rajamise idee (Hurt, Kreutzwald, Köler) - palvekirjade aktsioon (Köler) - Jannsenid kolivad Pärnust Tartusse. Ajaleht Eesti Postimees (1864) - ''Vanemuise'' ja ''Estonia'' seltside rajamine (1865) - Jakobsoni isamaakõned (1868) - 1869- esimene üldlaulupidu Tartus 1870ndal: - Põllumeeste seltside rajamine (Jannsen, Jakobson) - Eesti Üliõpilaste Selts (Hurt, Jannsen) - Eesti Kirjameest Selts (Hurt)
Baeri monument on muinsuskaitse all. Volbriööl 30. aprillil vastu 1. maid on tavaks saanud, et Eesti Üliõpilaste Seltsi noorliikmed pesevad Baeri monumendi pead vahuveiniga. Traditsioon algas 1989. aastal Kaarel Tarandi eestvedamisel ja kestab siiani. Ernst Bergmanni monument Ernst Bergmann (1836-1907), täisnimega Ernst Gustav Benjamin von Bergmann, oli baltisaksa kirurg ja aseptika rajaja. Tartus õppis ta arstiteadusi ja sai selles doktorikraadi 1860ndal aastal. Bergmann on olnud kirurgiaproffessoriks peale Tartu Ülikooli ka Würzburgi Ülikoolis ja Berliini Ülikoolis. Ta osales välikirurgina mitmetes sõdades, näiteks Preisi- Austria ja Vene-Türgi sõjas. Ta oli üks esimestest, kes hakkas haavaravis steriliseerima kirurgiainstrumente. Tema järgi on nimetatud Münchenis asuv sõjaväehaigla, mis on suuruselt teine hoone Pentagoni järel, mida USA sõjavägi on kunagi kasutanud. Samuti oli ta üks
lahkhelid C.R.Jakobsoniga. (M. Laur jt. 2005) Hurt pidas kõige tähtsamaks ühiskonnas rahva vaimu ja keele ning hariduse arendamist, milles ei puudunud ka religiooni tähtsus, kuid Jakobson kritiseeris oma ajalehes "Sakala" kirikut. Jakobsoni jaoks oli tähtis majandusliku pöörde saavutamine ning vaimuelu muudatused. Selletõttu tekkisidki nende vahel lahkhelid.(S.Õispuu 1992) Ta armastas ja austas eesti kirjandust, mistõttu ta algatas Eesti luule kogumist 1860ndal aastal. Ta avaldas kogutud luulet ajalehes ning rakendas rahvaluuleteaduses esimesena vabatahtlikke korrespondente . Ta tutvustas rahvale luule zanreid ning õhutas nende kogumist kalendrites ja erakirjades. Koos kaastööliste ja kogumistööle suunatud üliõpilastega sai Hurt kokku 122 317 lehekülge rahvaluulet, millest ta avaldas 156 põhjalikku aruannet. Esimene väljaanne oli muistendiraamatuke "Beiträge zur Kenntniss
pärisomandisse. See tekitas mitmeid vaidlusi muidugi. Fölkesahm toetus suuresti lääneriikide eeskujule. Vaidlused aga olid pikad ja rüütelkonnasisesed asjad ei viinud kuhugi nind initsatiivi haaras keskvõim Peterburis, kes siis elle asja otsustamiseks mingi komitee moodustas. 1849 jõuti Liivimaa uue talurahvaseaduse väljaandmiseni- tegemist oli ajutise seadusega (katseajaga), et kuidas ned seadused päriselus tööle hakkavad. Lõplikult kinnitati see seadus alles 1860ndal aastal. Olulisemad punktid selles seaduses: - eraldati mõisamaa ja talumaa. Talumaa oli järkuvalt mõisniku kontrolli all, kuid võis seeda aint kas rendile anda või müüa talupoegadele päriseks. Ei tohtinud kasutada seda maad mõisamaana või mõisa heaks. - kehtestati pikaajalised rendilepingud. 12 ja pimealt aastat näiteks. See andis talupojale juba märksa suurema kindluse. - kehtestati teorent ja raharent. Püüti soodustada sellega raharendile üleminekut ( ja
annaabi.ee 
